Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konto arestimisest saab mööda hiilida
Raske aeg paneb nii mõnegi ettevõtja skeeme välja mõtlema, kuidas jätta võlausaldajate ees kohustused täitmata.
Täiesti ootamatult annab selleks ühe võimaluse auk täitemenetluse seadustikus. Nimelt ütleb paragrahv 115 lõige 5, et krediidiasutus ei või avada kontot võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt.
Kuid arestimisakti asutakse täitma ainult siis, kui võlgnikul on juba konto selles pangas. Kui kontot pole, siis saadetakse akt kohtutäiturile tagasi ning võlgnik võib rahumeeli juba järgmisel päeval panka marssida ja konto avada.
Võlgade sissenõudja Factum Inkasso juhatuse liige Siim Veersalu rääkis, kuidas nad esitasid võlgniku ASi Ranika vastu Viru maakohtusse hagi ning kohus otsustas nõude tagamiseks lubada võlgniku pangakontod arestida summas 150 000 krooni. Kohtutäitur saatiski pankadesse konto arestimise akti. Nordea pangast saadeti akt tagasi koos märkega, et Ranikal ei ole nende pangas kontot.
Nädal hiljem avas aga Ranika omanik Nordea pangas kaks arvelduskontot.
Inkassofirma sai mõni aeg hiljem asjale jälile ning kohtutäitur saatis uuesti pangale konto arestimise akti, misjärel pandi kontod lukku. Kuid vahepealse kuu aja jooksul oli Ranika arvele laekunud mitmelt firmalt kokku üle 400 000 krooni, mis kohe ka edasi saadeti. Arestimise ajaks oli arvele jäänud ainult paarsada krooni.
"Kuidas selline asi saab võimalik olla? Oleks ju loogiline, kui arestimise akt kehtiks panga jaoks mõnda aega ja täitur ei peaks kõikidesse pankadesse iga päev saatma uuesti arestimise akti," imestas Veersalu.
Kuid selgub, et teismoodi ei olegi praegu võimalik konto avamist takistada, sest pank fikseerib ainult hetkeseisu.
Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmani sõnul on ette tulnud, et isik avab konto teises pangas, kuigi sinna on eelnevalt saadetud arestimise akt."Ma ei tea panga töö korraldust, kas nad sisestavad programmi, et eelnevalt on arestimise akt saadetud," ei osanud ta täpsemalt selgitada.
Nordea pank oma klientidega seonduvat kommenteerida ei soovinud. Küll märkis panga jurist Reet Nugis, et teema on pankade ja justiitsministeeriumi vahel aastaid arutlusel olnud ning probleemist on teadlikud ka kohtutäiturid.
Justiitsministeeriumist teatati, et sellelaadsete juhtumite kohta pole neil eraldi analüüsi tehtud, mistõttu ei saa praegu kommentaari anda.