Kohtulahend jättis riigi ilma 36 miljonist

22. september 2009, 08:18

Kahe nädala eest jättis riigikohus käiguta
prokurör Andrei Voronini kaebuse, mistõttu kustus viimane lootus saada nn
Brookviku maksupettuse korraldajailt 36 miljonit krooni.

Viie aasta kestel hiigelsuures maksupettuses süüdistatud Marek-Sten Läst ja Anti Rand võivad end nüüd puhaste poistena tunda. Pärast Harju maakohtu otsuse jõustumist 7. septembril tohivad nad taas elukohast lahkuda ja neid ei ähvarda vara konfiskeerimine.

Prokuröri andmetel võltsisid Läst ja tema palgatud Rand eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas erinevate ettevõtete arveid ning nende tasumist kinnitavaid kviitungeid, millel oli maksjaks ja diislikütuse saajaks märgitud OÜ Brookvik. Diislikütuse müüs Brookvik vaheltkasuga edasi tanklaketile Olerex, Jet Olilile, bussifirmale Taisto ja teistele. Algul ei läinud äri kuigi hästi, kuid mida edasi, seda paremini asi sujus.

Kahtlane kütuseäri
Brookviku ainuosanik ja juht Marek-Sten Läst hakkas kütuseäri ajama isalt saadud pärandusest, seisis kohtuotsuses. Läst pidas võltsimise ja maksupettuse süüdistust arusaamatuks. Mees tunnistas end kohtus süüdi vaid lohakuses, selles, et ei kontrollinud raamatupidamist, millest ta ei teadvat midagi, kuna on sellel alal null.

Maksu- ja tolliamet ei soostunud kaotatu kohta sõna võtma, avaldades arvamust, et seda peaks tegema prokuratuur.

Ühtset süsteemi pole
Äripäevale antud kommentaaris süüdistas prokurör Andrei Voronin kohtunikke, kes pole suutnud maksuasjades ühtset ja arusaadavat joont hoida, otsustades kord nii ja kord naa.

"Nn Brookviku asi oli kriminaalasja kohtusse suunamise momendil piisavalt ja korrektselt tõendatud," rääkis ta. Aastatel 2004-2009 leidis kohtus kinnitust nii see, et kütusemüügi dokumente oli võltsitud, kui ka see, et Brookvik esitas maksuametile valeandmeid.

"Sama aja jooksul võtsid riigikohtu kriminaal- ja halduskolleegiumid korduvalt uusi seisukohti maksuasju puudutavates küsimuses," märkis Voronin kaotuse põhjusi analüüsides.

Lisaks muutis riigikogu karistusseadustikku nii, et ametiisiku mõistet ei saanud enam kasutada ettevõtte juhi vastutusele võtmiseks. "Sellest ajendatuna hakkas ettevõtte juhataja õiguslik staatus sarnanema tavalise isiku staatusega," selgitas prokurör.

Harju maakohus leidis, et juhtunut peab kommenteerima riigikohus, kuna just nemad kujundavad kohtupraktikat.

Kommentaar
Riigikohus: see on ühe prokuröri arvamus
Tegemist on ühe prokuröri arvamuse, mitte prokuratuuri süüdistusega. Prokuröri kommentaar on nii üldsõnaline, et sellele ei saa vastata. Konkreetse kohtuasja kohta riigikohus põhjendusi ei anna. Eesti Vabariigis on õigusemõistmise ülesanne antud kohtutele ja riikliku süüdistuse koostamise kohustus prokuratuurile ja kumbki institutsioon ei saa oma rollist väljuda.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. September 2009, 10:51
Otsi:

Ava täpsem otsing