Aasta logistikategu - mõtlemine

Majandus langeb. Vaja on kokku hoida. Raha, et midagi teha, ei ole. Viimased aastad oleme harjunud kuulma üha suurejoonelisematest investeeringutest, mis automatiseerivad logistikat ja tõstavad ettevõtte efektiivsust. Järgneva aasta jooksul ei tõsteta efektiivsust mitte raha, vaid mõtlemisega.

Investeeringud uute moodsalt automatiseeritud terminalide rajamisse kuivavad kokku. Viimase kahe aasta aasta logistikateo võidutöödena mäletame A.Le Coqi valmistoodangu transpordi korraldamist robotitega ja Magnum Logisticsi automatiseeritud logistikakeskust, mille riiulite vahel kihutasid robotid paigutades kastides kaupa õigetesse kohtadesse.

Efektiivsuse tõus varasema inimtööjõuga võrreldes oli muljetavaldav. Kogu see efektiivsus läks Magnum Logisticsile maksma 200 miljonit krooni. Tänavuse aasta logistikateo konkursile on jõudnud üldse ainult kuus tööd ja nende seas kaks terminaliehitust. Varasemate aastatega võrreldavat automaatikat aga neist keskustest enam ei leia. ABC Kinga logistikakeskuse projekti maksumus oli 3,5 miljonit krooni.

Ilmselt ei leia me lähema aasta jooksul ka enam valmivaid uusi terminale, rääkimata sinna paigutatud kümneid miljoneid maksvast automaatikast. Kriisi ajal ei ole ettevõtjatel olnud julgust sellises suuruses investeeringutega alustada.

Efektiivsuse otsimine logistikas aga ei kao. Uuel aastal soovitatakse ettevõtetel mitte investeerida uusi miljoneid laotehnoloogia soetamisse, vaid hoopis oma terminalidest loobuda. Korraldada ümber oma tarneahelad ja osta laoteenus vajadusel sisse, muutes sellega oma püsikulud muutuvkuludeks - kaupa vähem, vaja ka ladustamise eest vähem maksta.

Võimalused peituvad ka järgmisel aastal efektiivses töökorralduses. Seda ei tehta aga robotite abil, vaid firmasiseste protsesside väljaarendamisega. "Mõtlemist ei maksustata ja masu paneb juhtimisstrateegiad proovile," ütleb ASi YEInternational logistikajuht Vallo Järvis.