Visiit Kasahstani pani Eesti ärieliidi mõtted liikuma

"Riik on huvitav, suur ja rikas. Kogu Mendelejevi tabel mahub selle maa peale ära," rääkis ettevõtja Neinar Seli Kasahstanist.

Seli sõnul ei olnud tal visiidile minnes Kasahstani suhtes ootusi ega plaane, kuid ärimõtted hakkasid peas lendama kohapeal.

"Üks plaan oli uurida, kuidas neil toorainet on ja kuidas seda transiiti ja logistikat niimoodi parandada, et kõik see, mida nad tahavad välja vedada, jõuaks Euroopa sadamasse," ütles Seli.

Selile pakkus enim huvi transiit - ta käis visiidil Tallinna Sadama huve esindamas. Samuti küttis ettevõtja kirgi Kasahstani tooraine.

Nimelt soovib ta sealset toorainet Estiko kiletootmises kasutada. Ettevõtja sõnul õnnestus tal visiidi käigus vajalikud ärisidemed sõlmida. Juba eelmisel nädalal tuli talle tagasiside sealse tooraine kvaliteedinõuete kohta.

24-liikmelise äridelegatsiooni kuulus ka ettevõtja Oliver Kruuda, keda Kasahstan niivõrd käima ei tõmmanud kui Selit.

Äripäev küsis, kas Kruudal läksid samuti Kasahstanis mõtted lahti, mispeale vastas ettevõtja: "Ei läinud. Mul ei lähe ammu enam ükski mõte lahti. Kinni lähevad ainult."

Omad huvid on Kruudal Kasahstanis sellest hoolimata. "Pole suur saladus, et toodan rahvale kommi ja piima. Praegu on õige aeg laiendada turge ja otsida müügivõimalusi," ütles Kruuda. Ta lisas, et praegu tuleb veel hinnata sealset logistikat ja hinnataset. Samas lausus ta, et mida keerulisem on logistikasüsteem, seda kergemini saab kaupa müüa.

Kasahstani aukonsul Carl-Jüri Piht ja Seli rääkisid, et Kasahstani külastavale ettevõtjale Jaan Tootsile pakub huvi saatkonna avamine kas Eesti või Läti Rotermanni pinnal.

"Sellist asja, et konsulaadi ruumid tuleksid Rotermanni, kuulen ma esimest korda," lausus Toots. Tema sõnul pole Rotermanni kvartalis ruume, mis oleksid saatkonnale sobilikud.

Ärilises mõttes peab Toots aga saatkonda heaks rentnikuks. "Üldse on hea riigiga asju ajada, sest reeglina riigid pankrotti ei lähe," lausus Toots.

"See jutt ei vasta päris tõele. Keegi ajab lihtsalt segi midagi võimaliku konsuli tulekuga Eestisse," lükkas Rotermanni omanik Urmas Sõõrumaa ümber väite, et soovivad saatkonda Rotermanni pinnale. "See võib olla lihtsalt kellegi unistus, aga reaalselt ma ei usu seda," lisas Sõõrumaa.

Tema sõnul ei käi riikidevahelised suhted nagu hopsti, vaid nõuavad pikemat tööd. Seda ei tea veel keegi täpselt, millal Kasahstan oma saatkonna Eesti pinnal avab.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul käivad riikidevahelised suhted pigem nii, et esiteks tuleb Kasahstaniga ärisidemeid süvendada. Alles seejärel tekib vajadus saatkond Eestis avada.

"Kasahstani väljakutse on sama nagu Eestilgi - olla nii paljudes riikides kui võimalik ja katta oma majandushuve nendes maades, kus aktiivsemalt suheldakse," lausus Raie.

Küll aga rääkis Raie, et septembri alguse visiidil arutati, kuidas panna Kasahstani tooted läbi Eesti lääne turgudele liikuma. Teine oluline teema, mida arutati, oli see, kuidas Eesti saaks oma teadmiste ja infotehnoloogiaga Kasahstanile kasulik olla. Kasahstanis leidub samuti põlevkivi, aga seda ei kaevandata ega töödelda. Eestil on põlevkivi kasutamisel juba saja-aastane minevik.

Autor: Katariina Krjutshkova