Valla saneerimine - mõttetu mäng

Tänane Äripäev kirjutab kohalike omavalitsuste nukrast olukorrast. Vallad elavad päev korraga, peost suhu. Palkadeks veel raha jätkub, muuks enam mitte.

Räägitakse valdade saneerimisest kui päästerõngast. Tänases lehes oma valla käekäigust pajatavad juhid peavad seda kõige viimaseks sammuks - saneerimine tähendab sisuliselt pankroti tunnistamist. Mõned vallajuhid on just ametis saneerimisdokumentide koostamisega. Enne valimisi siiski ametlikku käiku asjale anda ei taheta, sest see tähendaks omavalitsusjuhile poliitilist enesetappu.

Äripäev võiks siinkohal hurjutada vallavanemaid, kes omavalitsuse mured tahaplaanile jättes vaid iseendale mõtlevad, ent ei tee seda mitte. Toimetus leiab, et valdade puhul on saneerimine rohkem kallis mäng moodsa sõnaga. Meie meelest ei pea riik enam raiskama ei aega ega raha praeguste minivaldade saneerimisele (tasandusfondis on selleks ligi 15 miljonit krooni), vaid kogu energia suunama haldusreformile - tugevate ja teovõimeliste valdade moodustamiseni.

Usume, et meie aastaid tagasi pakutud variant - 15 valda maakondade alusel pluss viis linna - on täna endiselt üks paremaid.

Saneerimisprotsessis saab väike vald riigi abil tulud ja kulud korraks tasakaalu, suudab rahasüsti toel täita ka minimaalseid kohustusi (maksta toimetulekutoetusi, valla palgaliste palgad jms). Ent ei enamat, ja seda pealegi vaid ajutiselt ning mõne aja pärast on vald tagasi sealsamas, kus saneerimisega alustati.

Väikeste valdade hädad ei ole ju tekkinud kriisi ajal - need paistavad lihtsalt praegu eriti teravalt silma. Paljud, eriti aga Kagu-Eesti ja Peipsi-äärsed vallad ei suutnud ka paremail päevil ise toime tulla.

Siseministeeriumi tellitud uuringust selgus, et ka suurem ümberjagamine ei paranda valdade võimekust oma kohustustega toime tulla - see kasvab hoopis koos elanike arvuga. Haldussuutlikkusest saame rääkida 5000 elanikuga valla puhul. Eestis on selliseid valdu-linnu vaid 45, omavalitsusi aga kokku 227. Saneerimine ei too valda elanikke juurde. Riik hoiab kunstlikult hinges omavalitsusi, mille ainus mõte näib olevat mõne töökoha hoidmises, sedagi vallavalitsuses endas.

Õiguskantsler Indrek Teder ja riigikontrolör Mihkel Oviir on mitmel korral toonitanud, et omavalitsused on liiga väikesed, et efektiivselt toimida, ning riik peab Tederi ja Oviiri meelest kiiremas korras kehtestama uue ja toimiva tugevate omavalitsustega haldusjaotuse.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleril on valmis järjekordne haldusreformi kava, mille ta tahab viia valitsusse valimiste järel, et 2013 valiksime juba uute omavalitsuste volikogusid. See võtab viimsegi mõtte minivaldade saneerimiselt - võtame siis kohe reformi ette.

Autor: ÄP