Segastel aegadel kindel tellija

Facio Ehituse juht Toomas Tromp kinnitas, et korterühistud on ehitussektoris arvestatavateks tellijateks, eriti suurtes linnades. "Majad amortiseeruvad ja tellimusi tuleb ühistutelt üha enam. Meie ärimudel pole seni ette näinud aktiivset tööd selles turunišis, on olnud vaid üksikuid juhutellimusi," möönis ta.

"Ühistu on ehitajale hea ja kindel partner, ent seda vaid juhul, kui eesotsas on tegus juhatus, ühistu jooksvad võlad on minimaalsed ja krediidiajalugu puhas. Enne ühistuga lepingu sõlmimist peaks ehitusettevõtja nendele aspektidele tähelepanu pöörama," sõnas ta.

Korteriühistu Puhangu 55 esinaise Valentina Valtsoni hinnangul on aga kõige keerulisem renoveerimistööde organiseerimisel just hea ja usaldusväärse firma leidmine.

"Meil oli väga hea partner, kellega koostööd ka jätkasime, aga siis selgus, et firma nimi on küll sama, aga töömehed vahetunud ja kvaliteet pole enam see," kirjeldas ta oma kogemust.

Infot ehitajate kohta saadakse peamiselt teistelt ühistujuhtidelt, korteriühistute liidu kodulehel on väljas ka firmad, kellega on head kogemused. Valtson kiidab Erek OÜd, kes ühistumaja seinad soojustas, ja sealset töödejuhatajat Rein Iilat, kes pea iga päev ehitusobjektil käis ja töödel silma peal hoidis.

"Haruldane firma. Tal on töömehed, meestel korralikud palgad ja puhkused. Nemad kehva tööd ei tee ja kasutavad õigeid materjale," rääkis Valtson.

KÜ Puhangu 55 alustas renoveerimistöödega kümme aastat tagasi: korda tehti veetorustik, seejärel elektrisüsteemid ja katus. Küttesüsteemi renoveerimine ja soojustamine on andnud pea 50protsendilise kokkuhoiu küttekuludelt.

Raha renoveerimiseks tuli esialgu korteriomanike kogutud summadest, ent 2004. aastal võttis ühistu KredExi käendusel laenu.

"Mullu saime laenu makstud ja võtsime uue laenu. Kui varem maksti 10% ulatuses renoveerimistoetust, siis enam mitte. Euroopa Liit on eraldanud raha elamute renoveerimiseks, ent laenu saamiseks peab ühistu maksma 15% omafinantseeringut. Aga kui ühistu soovib 3 miljoni krooni suurust laenu, on omafinantseeringuks 450 000 ja see käib üle jõu," rääkis Valtson.

Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht Janis Pugri märkis samuti, et suurimaks takistuseks renoveerimislaenu kasutamisel on ühistujuhtide ja elanike ebakindlus laenukohustuste võtmise ees.

"Korteriühistute esmane huvi laenu vastu oli selle aasta suvel veel päris aktiivne, kuid erinevatel põhjustel pole paljud neist jõudnud laenutaotluseni," rääkis ta. Pugri sõnul rahuldab pank ligi 95% esitatud taotlustest, keskmiseks laenusummaks on 700 000 krooni.

Enim küsitakse pangast laenu fassaadi ja katuse soojustamiseks, katusekatte vahetamiseks ja küttesüsteemi renoveerimiseks. "Korterelamute maksekäitumine on korrektne ning laenumaksetega hilinetakse väga harva," märkis Pugri.

Läti ja Leedu linnu külastades meenuvad kümne aasta tagused Eesti elurajoonid. Pole märgata soojustatud otsaseinu, uusi koridoriaknaid ega turvalisi välisuksi, korrastatud sisehoovidest rääkimata.

Eestis toimus korterite erastamise ning ühistute asutamise protsess suhteliselt kiiresti. Lätis-Leedus on need protsessid veel praegu aktuaalsed. Et ühistuta majas on ühine tegutsemine pärsitud, on ka majade ulatusliku renoveerimise protsess nii Lätis kui ka Leedus olnud siiani väga aeglane. Eestis on enamikes ühistutes hoonete eluea pikendamisse investeeritud sadu tuhandeid, suuremate renoveerimistööde puhul miljoneid kroone. Lõunanaabrite elamufondi seisund tekitab kurva küsimuse: kaua hooned ilma tõsiste renoveerimistöödeta veel püsivad?

Ilmselt on sama küsimus aktiveerinud ka naaberriikide juhte. Viimastel aastatel on erinevate munitsipaalprogrammide kaudu hakatud toetama elamute renoveerimist. Kuna aga ühistute jaoks pole pangalaenu võtmine veel tavapärane, napib suuremate tööde jaoks finantsvahendeid. Samuti puudub konkurents ja sellest tulenev kvaliteet ühistutele remonttööde teenuseid pakkuvate ettevõtete seas.

Väga palju me ühistutele töid ei tee, küll aga hinnapakkumisi, kuna ühistud on väga hinnatundlikud ja nn spetsialiste on majas palju. Pakkumisi võidavad peamiselt odavpakkujad, kelle pakkumised pole täielikud. Võib juhtuda, et ühistul tuleb kõrgema pakkumise summa ikkagi välja maksta või jääb töö pooleli. Samas on ühistu üks kindlamaid tellijaid. Kui midagi otsustatakse, on raha selleks olemas.

Põhiliselt vahetatakse katuseid, soojustatakse fassaade, remonditakse või laotakse uusi korstnapitse, värskendatakse trepikodasid, valatakse panduseid, korrastatakse rõdusid, likvideeritakse seenkahjustusi, vahetatakse alumisi palke.

Korteriühistu jõukamad liikmed ei saa sundida vaesemaid võtma endale samu finantskohustusi, mida ise võtaksid. Seetõttu piirdutaksegi üksikute hädavajalike töödega ega võeta ette kogu maja.

NCC Ehitusel kui peatöövõtjal pole siiani õnnestunud ühelegi korteriühistule oma teeneid pakkuda. Minu teada pole Eestis ühtegi suuremat korteriühistut, mis oleks korraga tellinud kogu hoone täieliku renoveerimise, sh tehnosüsteemid. Siiani on ühistud tellinud üksikuid töid kitsale alale spetsialiseerunud väikefirmadest.

Põhjuseks arusaadavalt ühistu maksevõime, mis sõltub ühistu liikmete rahalisest valulävest.

Autor: Tea Taruste