Euro vajab aasta lõpus ülejäägiga eelarvet

Eile tutvustas peaminister Andrus Ansip riigikogu kõnepuldis järgmise aasta riigieelarvet. Muu hulgas kinnitas ta, et Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris.

Selle tagatiseks on Eesti tugev eelarvepositsioon. "Piisab ühe käe sõrmedest, et üles lugeda Euroopa Liidu riike, kes suudavad hoida eelarve defitsiidi 3 protsendi piires. Eesti on üks nendest vähestest," sõnas ta. "Valitsussektori defitsiit on Euroopa Liidu üks pisemaid."

Ansipi eilse sõnavõtu eel avaldas statistikaamet ühe numbri - 9,3 - ja selle numbri väärtust tuleb lugeda miljardites kroonides. Tegemist on arvuga, mille ette miinusmärki seades näeme, kui palju ületasid valitsussektori kulud tänavusel esimesel poolaastal tulusid.

9,3 miljardit miinust aasta lõpus tähendaks, et valitsussektori eelarve puudujääk oleks 4,4% SKPst - kui arvesse võtta rahandusministeeriumi pakutud prognoosi, mille kohaselt tänavune Eesti SKP on 210,3 miljardit krooni. Et aga euro tõepoolest 2011. aastal tuleks, ei tohi defitsiit ületada Maastrichti kriteeriumidega sätestatud 3 protsenti ehk praeguse SKP prognoosi järgi 6,3 miljardit krooni.

Seega ei ole küsimus pelgalt selles, et teine poolaasta peaks tulud kuludega nulli saama. Vähemalt kolme miljardi jagu peaks tulema ka lisatulu.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on jõudmine Maastrichti 3 protsendi raamidesse saavutatav. "Jooksev defitsiit on juba vähenenud," kinnitas ta. "Eelarvepositsioone parandavad meetmed avaldavad suures osas mõju teisel poolaastal. Teine lisaeelarve, seaduste muutmised, maksumuudatused, otsesed kulude kärped, muu valitsussektori puudujäägi piirangud. Ka eurotoetuste kasutamine ja varade müük jääb põhiliselt teise poolaastasse," loetles rahandusminister kriteeriumide täitmiseks loodud valemi komponente.

Osaks sellest kavast on näiteks suurem omanikutulu riigi osalusega ettevõtetest, samuti metsamaa müük. Lisaks on riik suutnud eelarvepositsiooni parandada kulusid kärpides. Kevadises majandusprognoosis ette nähtud 3,2protsendise puudujäägi asemel arvestatakse praegu aasta lõikes 2,8 protsendiga SKPst. Ent nende otsuste kõrval on olulised ka teise poolaasta maksude laekumised.

Ka Eesti Panga president Andres Lipstok uskus möödunud nädalal, et 3 protsendi raamidesse jõudmine on saavutatav.

Eesti püsib eurokursil, kinnitas ta eelmisel reedel konverentsil "Äriplaan 2010".

Teisipäeval tutvustas keskpanga juhtkond aga euroalaga liitumise väljavaateid panga nõukogu liikmeile. Nõukogu esimehe Jaan Männiku sõnul oli ülevaate põhiline sõnum, et praegune panga analüütikute hinnang näeb võimalust euro 2011. aastal saavutada.

Samas nentis Männik, et küsimus pole pelgalt kärpimises, vaid ka selles, kuidas raha eelarvesse teisel poolaastal laekub. "Seal on teatud ebakindlus. Mis see reaalne tulemus lõpuks on, seda me ei tea. Praegu näeb see (Eesti Panga hinnang - toim) positiivne välja, aga selles hinnangus on ka ebakindlust," ütles ta.