Eelarve - valitsuse usalduse küsimus

Äripäev tunnustab valitsust ja eelkõige rahandusminister Jürgen Ligi selle eest, et tuleva aasta riigieelarve on koos ja tähtajaks riigikogule esitatud. Ja selle eest, et lõpuks on ka valitsuskabinet hakanud tasapisi reaalsust tajuma, mõistma, et heitleme kriisiga, kus soovid ja tegelik elu on kaks ise asja.

Ent toimetuse meelest ei ole valitsusel veel jalad kindlalt "põhjas", nagu mainis peaminister Andrus Ansip eelarveprojekti riigikogule üle andes. Ühtlasi rääkis ta rangest eelarvepoliitikast. Siiani on see muu hulgas tähendanud tasakaalus eelarvet. Miinusmärgiga eelarve seda ei ole. 2010. aasta eelarve tuludeks on arvestatud 84, kuludeks 89,6 miljardit krooni. Ansipi sõnul on Eestil võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris. Napiks läheb.

Eelarve maht on samal tasemel tänavusega. Gerd Kanteril ei õnnestunud ketast kaks korda "ühte auku" heita, siis kas valitsuselgi - kui naljaga pooleks küsida. Selle eeldus, et eelarve täituks tänavusega sarnaselt, on ka tulude laekumine samal tasemel tänavusega. Seda ei pea toimetus reaalseks.

Tööstustoodangu mahud kukuvad, töötus kasvab iga nädalaga. Tänavu üheksa kuuga on pankrotti läinud 370 ettevõtet, mullu sama ajaga 160. See protsess kestab edasi. See tähendab, et ka maksumaksjate arv väheneb pidevalt.

Valitsus on arvestanud, et sotsiaalmaksu laekub vähem. Samas ootab 20 protsendile tõstetud käibemaksust suuremat laekumist kui tänavu. Kui jaekaubandus loodab kokkuvõttes nulli jääda - mis olevat väga hea tulemus -, siis on see küsitav.

Lisaraha ootab valitsus alkoholiaktsiisist - 1. jaanuarist 2010 tõuseb see 10 protsenti (2011 tõuseb ka tubakaaktsiis 20 protsenti). Aga selle arvestuse pahupool võib olla hoopis aktsiisi väiksem laekumine.

Peaminister kiitis Eesti tublidust: valitsuse reservides on 20 miljardit krooni, valitsussektori võlakoormus on üks väiksemaid Euroopa Liidus. Valitsus ei puuduta pensione ja vanemahüvitisi, tagataskus varuks olev läheb seega tõenäoliselt ka käiku.

Tänavune eelarve kärpimine 19 miljardi krooni võrra on olnud ränk katsumus kõigile. Hea, et valitsus suutis oma liigsest optimismist tehtud vead parandada. Seda enam ettevaatlik peab olema praegu.

Toimetuse hinnangul on tuleva aasta eelarves sees paari miljardi krooni jagu õhku. Sestap tuleks hakata kohe riigi tähtsaima dokumendiga tööd tegema, et sellest saaks tõepoolest kriisist väljumise eelarve.

Kui valitsus ei võta kuulda ettevõtjate hääli, jääb ootama valimiste lõppu ja tuleval aastal peab hakkama ikkagi tegema negatiivset eelarvet, peab toimetuse meelest Ansipi valitsus tagasi astuma - siis on ta usalduse lõplikult kaotanud.

Autor: ÄP