Swedbank, anna meile raha tagasi!

Äripäeva tänane kaanelugu vestab järjekordse uskumatu muinasloo, kuidas üks uhke ja tark pank oma kõrbema kippuvaid investeeringuid pensionikogujate rahaga päästis.

Lugu ise on lihtne - ligikaudu 300 000 pensionikogujat üle Eesti usaldasid oma kohustusliku II samba Swedbankile, see võttis aga kätte ning vahetas klientide usalduse sajakonna miljoni krooni vastu.

Swedbank suunas veel eelmise aasta lõpus, pärast Lehmanni-vendade pauku II samba klientide raha Private Debt Fondi (PDF) kaudu rämpsvõlakirjadesse. Swedi PDF alustas tegevust 2007. aasta juulis 414,6 miljoni kroonise mahuga. Rekordmahu, 1,124 miljardit krooni, saavutas fond alles eelmise aasta detsembris. Raha väljavool fondist algas alles tänavu kevadel ning tõenäoliselt tegid seda need fondid, mis pole Swediga seotud.

Kergelt utreerides võime isegi öelda, et Swedbank on oma II samba 300 000 kliendist teinud raskustes suurärimehe, panga endise juhi Priit Põldoja juhitud Indrek Rahumaa firmade suurimad võlausaldajad.

Sest Swedbank pani pensionifondide ehk klientide raha ka Alta Capitali ajal, kui oli juba selge, et see firma kõrbeb - Tere ja Kalevi ost oli luhtunud, käis vaidlus Oliver Kruudaga umbes 100 miljoni krooni pärast. Seda rahapaigutust ei saa enam välja vabandada finantskriisi ja ootamatusega.

Aga teema on üleval, teema on oluline ning artikleid saaks siit veel mitu - näiteks sellest, kui palju teenustasusid on Swedbank võtnud nende kehvade investeeringute eest. Või sellest, miks ikkagi varem ei hinnatud investeeringuid nulli, kuigi nad käivad/käisid väidetavalt koos igal esmaspäeval. Kuidas Swedi omanikud said kasu klientide arvel või kuidas privaatpanganduse kliendid ehk võtmekliendid päästeti pensionifondide rahaga? Maasikaks oleks kindlasti looke sellest, kuidas endine kahekordne peaminister Mart Laar, endine Swedbanki nõukogu liige, Milton Friedmanni preemia laureaat, pani sinna 400 000 krooni oma raha. Võiks teha artikli lahkunud töötajatest, et mis oli nende vastutusala ja miks nad ikkagi lahkusid. Samuti võiks fondijuht Peeter Pihost teha persooniloo, sest see mees on nende investeeringute taga, et kes on ta sõbrad, koolikaaslased. Ka järelevalveorgani ehk finantsinspektsiooni juhi Raul Malmsteini taust on hansapankne.

Seda loetelu kirja pannes on tunne, nagu oleks kehva, kuid kallisse tsirkusesse sattunud - silmamoondaja trikid on ühtäkki nähtavaks saanud ning kogu põnevus ja labane laadahuumor käib su enese kulul.

Aga jah, mis sest enam, panga maine on allakäigutrepil. Kes poleks pangajuhtide suust kuulnud uhket lausungit - pangad müüvad usaldust. Nüüd on sellesama usaldusega lood kehvasti.

Esimene samm usalduse taastamise teel - anna meile meie raha tagasi!

Autor: ÄP