Puusaag: olulisem on toetada eksporti

Krimelte juht Jaan Puusaag vastas eile ehitusuudised.ee lugejate küsimustele.

Kui ma õigesti mäletan, siis tootmise käivitamiseks võtsime 1998. aastal 3 miljonit krooni laenu. Tol ajal oli see meie jaoks väga suur summa. Siis kirjutasin pangale ka oma elu ainukese äriplaani. Alustasime tühjade kätega, nii et oleme teinud Jaanus Paeväliga (Krimelte juhatuse liige-toim) nalja, et kui ühel hetkel pole jälle midagi, siis pole me midagi kaotanud.

Eesti ekspordivõimaluste kõige suurem takistus on meie asukoht, mis on kaugel turgudest, kuhu oleks kõige kergem siseneda ja kuhu panustatud ressurss tooks kõige rohkem tagasi. Ma nimetaks siin Hiinat, Indiat, Balkani maad, Lõuna-Ameerikat. Kui siin ettevõtja piisavalt tuge ei saa, siis pole tema innovatsioonist ja headest mõtetest mingit kasu. Siin saaks riik aidata kaubandusesindustega, mis aitaks ettevõttel saada üle kriitilise stardiläve. Tehnoloogia, innovatsioon, turundus toetamisest pole kasu, kui me siit välja ei pääse. Järelikult toetatakse valesid asju.

See on väga erinev ja sõltub sellest, kuidas veab kohaliku partneriga. Päris ükskõik kellega koostööd teha ei tahaks. Mõni turg läheb kuu ajaga käima, mõnes kohas tuleb paar aastat torkida. Kui on eesmärk võetud, siis ükskord see õnnestub. Poola turule sisenemiseks kulus seitse aastat.

Õnneks ei ole mõjutanud. Pole vaja tüli norida. See ei tähenda järeleandmist, kui käituda viisakalt ja mitte tallata alatasa naabrimehe konnasilmal. Eesti-Vene suhetes puudub poliitiline kavalus. Kahjuks on suurem osa eestlastest russofoobid ja pragmaatiline arutelu on välistatud.

Minu teada puudub Eestis aktiivne eksportööre ühendav organisatsioon. Üksikult ollakse killustunud erinevate valdkondade vahel. Selline organisatsioon oleks vajalik, et need erinevad huvid ühte liita ja koos saaks taotleda, et meie eksporditoetused EASi kaudu läheks sinna, kus seda oleks tegelikult vaja, mitte sinna, kus EAS arvab seda vaja minevat. Kuni eksportööre keegi ühiselt ei esinda, peavad nad kuulama teistelt, kuidas nad tegelikult eksportima peaksid.

Riik peaks tagama, et ettevõtluseks vajalik infrastruktuur oleks olemas ja toimiks. Riiki oleks seal vaja, kus ettevõtja ei saa üksi hakkama, näiteks väliskaubandusesindused, piiriületusprobleemid, topeltmaksustamise lepingud.

Autor: ÄP