Swed valmis järele andma

Seoses Private Debt Fondi (PDF) järsu allahindlusega on teravalt tõstatunud küsimus, kas Swedbank peaks kahju osakuomanikele või vähemalt pensionifondide klientidele kompenseerima, nagu seda minevikku meenutades avalikkuse survel tegi mullu SEB Likviidsusfond.

Kompenseerimise teemat praegu Swedis arutatakse, kinnitasid asjaosalised. Pensionifondidele kahju toonud otsuste tagamaid uuritakse koostöös finantsinspektsiooniga.

"Kui finantsinspektsioon leiab, et oleme rikkunud fondi reegleid või seadusi, siis loomulikult kompenseerime kahju. Lisaks sellele on teemaks ka klientide usalduse küsimus ja vabatahtlik kahjude kompenseerimine sellega seoses," rääkis Swedbank Roburi juht Carina Tovi. Ta lisas, et kõigi toimunud protsesside korrektsust uuritakse ja arutatakse intensiivselt ning vara on veel otsustest rääkida

Robur teeb suvest pensionifondide igapäevased investeerimisotsused, Eestis pannakse paika vaid pikem strateegia.

"Kavatseme Private Debt Fondist pensionifondidega täielikult väljuda, oleme juba teinud müügiorderi, et väljuda selle kvartali lõpus," kinnitas Swedbanki pensionifondide fondijuht Jelena Fedotova. Ta lisas, et pensionifondide positsioone PDFis on sel aastal juba vähendatud.

Fedotova sõnul investeeris pensionifond K3 viimati Private Debt Fondi mullu septembris ja enne seda suuremas mahus juunis.

Septembrikuist tehingut põhjendas Fedotova sellega, et samal ajal vähendati otseinvesteeringuid riskantsetesse võlakirjadesse, juunis aga peeti Swedis Baltimaade võlakirju heaks globaalsete riskide maandajaks.

Lisaks võimalikule kahjude kompenseerimisele on Swedbankis praegu päevakorral veel kaks pensionifonde puudutavat teemat - teenustasude küsimus ning riskide ülevaatamine konservatiivse pensionifondi K1 puhul.

Riskidest rääkides sõnas Roburi juht Carina Tovi, et lisaks üldisele konservatiivsemale suunale on Roburis arutelu, kas peaks eraldi üle vaatama konservatiivseima pensionifondiga K1 seotud riskid, ja neid vähendama.

Teenustasude osas on Roburis värskelt otsustatud, et kui varem oli iseenda teistesse fondidesse investeerimisel teenustasudele 50protsendine soodustus, siis nüüd ei võeta topelt nahka enam üldse. "Alates 1. oktoobrist me enam tasusid ei võta, kui investeerime pensionifondide raha enda teistesse fondidesse," märkis Tovi.

"Kui on ruumi pensionifondide teenustasusid täiendavalt alandada, siis me seda ka teeme. Tahame olla teenustasude osas konkurentsivõimelised, nagu oleme tulemuste osas," kinnitas Tovi. Praegu on Swedbanki pensionifondide teenustasud kõrgeimate hulgas.

Küsimusele, kas iseenda fondidesse investeerimist kavatseb Swedbank tulevikus vältida, vastas Tovi, et enda fondidesse investeerimises pole iseenesest midagi halba, kui seda tehakse osakuomanike huvides. "Loomulikult on meie töös palju huvide konflikti ohte, kuid teeme kõik, et huvide konflikte ära hoida," kinnitas Tovi.

Kui Swedbank otsustab vabatahtlikult pensioniklientidele kahju kompenseerida, siis au neile. Kindlasti päästaks selline otsus ka usalduskriisi sattunud pensionifondide mainet. Swedbankil oleks lihtsam otsustada, kui pensionifondide kaotus oleks tulnud väljastpoolt gruppi, aga kuna tuli enda fondist, siis on vastutus suurem. Mulle meeldib ütlus, et väärtpaberiturg on legaalne viis lollidelt raha röövimiseks. On tekkinud olukord, kus riskide maandamiseks mõeldud instrumendid, nagu võlakirjad, hoopis suurendavad riske.