Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Karksi õlu paneb rõhku nostalgiale

"Meie erinevus mitmest teisest õlletootjast on see, et sellisena nagu me õlle valmis keedame, kääritame ja laagerdame, me õlle ka pudelisse villime," kinnitas Karme juhataja Ivo Kikas. "Meie õllel on kõik need ained sees, nagu sel valmides on - ei ole midagi ära võetud ega midagi juurde pandud," märkis ta. Kikas lisas, et ilmselt nendega analoogsel moel teeb õlut ka Sillamäe õlletehas ja Tallinna õllerestoran Beer House oma majaõlut.

Kikase kinnitusel olid nad esimest korda taas oma õllega väljas tänavusel Õllesummeril ja nüüd on Karksi pudeliõlu müügil Viljandimaa poodides ning mitmes poeketis. Tema ütlusel loodab Karme planeeritava 300 000 liitri suuruse õlletoodanguni jõuda järgmisel aastal.

Karme nõukogu esimees Sven Karjahärm ütles, et kui 2001. aasta lõpus lõpetas Karksi õlletehas õlletootmise ebaefektiivsuse ja konkurentide agressiivse turuhõivamise tõttu, siis nüüd on olukord õlleturul maha rahunenud.

"Vaatasime, et meil oleks turul ruumi," põhjendas ta otsust taaskäivitada õlletootmine. "Samuti lootsime, et omaaegset Karksi õlut veel mäletatakse, ja lootused on end õigustanud. Järelikult tuleb, kui vähegi võimalik, traditsioonilisi tooteid hoida," sõnas Karjahärm.

Seni veini- ja siidritootmisele keskendunud Karme tulevik on Karjahärmi kinnitusel seotud eelkõige õllega. "Õlu võiks haarata tulevikus lõviosa meie ärist," sõnas Karjahärm. "Sest õlleturg on võrreldes siidrituruga Eestis kümme korda suurem," lisas ta.

"Karksi õlletehas ei peaks tegema põhjamaist õlut, st sellist hästi klaari ja selget, millel väga omapärast maitset ei ole," lausus Eesti Õlletootjate Liidu tegevdirektor Jüri Kert, kes omal ajal oli aastaid Karksi õlletehase juhataja ja kuulus ka omanikeringi.

"Euroopas on väga palju väiketehaseid, kus õllel on oma maitse. Mulle tundub, et näiteks Sillamäe õlletehas on oma niši leidnud ja tuksub oma joogiga päris normaalselt."

Kerdi sõnul ei muuda ASi Karme turuletulek karvavõrdki olukorda Eesti õlleturul, kus domineerivad kaks suurt ehk A. Le Coq ja Saku Õlletehas ning tubli keskmik Viru Õlu. Kui arvestada, et Eesti õlleturu maht on veidi üle 100 miljoni liitri, siis Karme planeeritav 300 000-liitrine toodangumaht annaks neile 0,3 protsendi suuruse turuosa. Sillamäe Õlletehas toodab aastas umbes 150 000 liitrit õlut.

Ka Viru Õlu juhatuse esimees Ott Licht rõhutas, et kuna väikesed tootjad ei suuda hinnaga konkureerida, siis peavad nad eristuma millegagi, mille eest on tarbija valmis rohkem maksma.

"Eestis teevad kõik tootjad laagriõlut ja see ei erista uut tulijat teistest," rääkis Licht. "Oleksid nad hakanud tegema näiteks stout-õlut või ale-õlut, siis nad eristuksid," ütles Licht. "Aga tõsi, neid õllesid on meie tingimustes keerulisem teha, ja ma arvan, et ka meie tarbija ei taha neid," märkis ta.

Sillamäe Õlletehase direktori Sergei Kulkovi sõnul on väikesel tootjal kõige olulisem jälgida, et toode oleks kvaliteetne. "Kvaliteet algab toorainest," rõhutas Kulkov ja lisas, et loomulikult peab väiketootja üritama toota ka võimalikult väikeste kuludega.

Sillamäe Õlletehas toodab nn Müncheni-stiilis õllesid. Õlletehas õlut pudelitesse ei villi ja turustab vaid lahtist õlut.

Kardan, et ilma suurte investeeringuteta põhjalikku läbilööki Eesti õlleturul ei tee.

Õlletööstuses on tehnoloogia väga kallis ja seetõttu pole ka pilet turule odav. Arvan, et alla 200-300 miljoni krooni ei saa mitte mingisugust piletit lunastatud.

Ellu jääb vaid see, kellel on kvaliteetne toode. Olen alati rõhutanud, et kvaliteet on igal alal põhiline. Kvaliteet ei anna isegi konkurentsieelist, aga kui sul kvaliteetset toodangut ei ole, siis ei tasu üldse üritadagi.