Swedbank inspektorite hambus?

Kas ja millises ulatuses peab Swedbank pensionikogujatele kahju korvama või trahvi maksma, pole veel teada. Praegu ootab inspektsioon panga käiku.

"Analüüsime praegu läbiviidava siseauditiga põhjalikult kõiki juhtumiga seotud asjaolusid. Finantsinspektsiooni järelduse sisu täpsustamiseks toimub kolmapäeval kohtumine inspektsiooni ja Swedbank Investeerimisfondide esindajate vahel ning edasistest sammudest anname teada pärast seda," oli kõik, mis Swedbanki pressiesindaja eile avalikkusele teatas.

Danske Banki Eesti filiaali juhi Aivar Rehe sõnul oleks Swedbank pidanud inspektsiooni eilse otsuse valguses avalikkusega otse suhtlema. Rehe sõnul oli inspektsiooni otsus küll vähese infoga, kuid siiski mõneti tõsisem, kui osati oodata. "Usaldus on saanud löögi ja seda on vaja taastada, taastajaks esmalt ikkagi pank ise," vastas pangajuht küsimusele, milline on finantsinspektsiooni otsuse mõju.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul näitab inspektsiooni eilne käitumine, et organisatsioon teeb tööd, milleks ta on ellu kutsutud. "Kui keegi reeglite vastu eksib, siis inspektsiooni kohus on tähelepanu juhtida," lisas Rõivas.

Swedbanki teise samba fondi on enda raha usaldanud iga teine Eesti pensionikoguja, nende hulgas mitmed ministrid eesotsas rahandusminister Jürgen Ligi ja majandusminister Juhan Partsiga. Investorite usaldust on aga Swedbank inspektsiooni hinnangul kuritarvitanud, paigutades raha lähtuvalt panga, aga mitte pensionikoguja parimast huvist lähtuvalt.

"Swedbank Investeerimisfondid ei ole kohustuslike pensionifondide varade investeerimisel ilmselgelt täitnud investeerimisfondide seadusest tulenevaid kohustusi vältida ja maandada huvide konflikte," oli inspektsiooni karm hinnang turuliidri tegevusele. Inspektsioon lisas, et on võimalik, et huvide konflikti olukorras on kohustuslike pensionifondide osakuomanikele tekitatud varaline kahju.

Väidetavalt kestis inspektsiooni menetlus ligikaudu pool aastat ning seetõttu võib arvata, et lisaks hiljuti järsu allahindluse läbi teinud ja sellega Swedbanki teise samba fondidele üleöö 53 miljonit krooni kahjumit toonud Private Debt Fondi investeeringutele on huvide konflikt laiem.

Menetluse võis algatada Swedbanki pensionifondide eriti suur lembus iseenda teistesse fondidesse investeerimise vastu, millest kirjutas Äripäev ligi pool aastat tagasi. Samuti on huvide konflikti oht tugev juhul, kui Swedbanki pensionifondidesse on ostetud võlakirju, mille emitendile on pank laenu andnud. Mõned sellised näited on Sportland, Bigbank ja Kadaka Varahaldus. Swedbank on armastanud ka ise võlakirjaemissioone korraldada ja tagatisagent olla ning seejärel väärtpabereid iseenda fondidesse kuhjata.

Ühtegi menetluse niidiotsa inspektsioon aga ei avalikusta ja viskab palli Swedbanki kätte, kes võiks olukorda avalikkusele selgitada.

Tänavu suvel Swedbanki pensionifondide juhtimise üle võtnud Roburi juht Carina Tovi ütles eelmisel nädalal Äripäevale, et huvide konflikti oht on sellises äris kahtlemata suur, kuid fondide juhtimisel tehakse kõik selleks, et võimalikud huvide konfliktid tuvastada ja need ära hoida. "Meil on nn Hiina müür varahalduse ja panga vahel, need on eraldi ettevõtted. Kõik investeerimisotsused teeme sõltumata panga huvidest ja kliendisuhetest," kinnitas Tovi.

Küsimusele, kas iseenda teistesse fondidesse pensioniraha paigutamist pärast Private Debti skandaali tulevikus välditakse, vastas Tovi, et enda fondidesse investeerimises pole midagi halba, kui seda tehakse osakuomanike huvides.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul peavad fondid reeglite rikkumised osakuomanikele kinni maksma.

Rahandusminister ja finantsinspektsiooni nõukogu esimees Jürgen Ligi ütles möödunud reedel vahetult pärast finantsinspektsiooni nõukogu istungit, et pensioniklientidele kahju kompenseerimine teeks Swedbankile au juhul, kui kahjud tulenesid reeglite rikkumisest või puudulikkusest. Samas rõhutas ta, et tururiske fondid kinni maksma ei peaks, pidades seda libedale teele minekuks.

Eile lisas minister, et Swedbanki juhtum ei tähenda, et teise samba pensionisüsteem tervikuna ei toimiks. Ligi sõnul on tegemist ühe fondivalitseja ühe konkreetse investeeringuga seotud juhtumiga. Selle mõju on väike võrreldes eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses realiseerunud finantskriisi mõjuga pensionifondide varade väärtusele. Samas tunnistas Ligi, et teise samba usaldusväärsus on selle juhtumi tõttu saanud kannatada. "Oktoobri lõpuni on pensionikogujatel võimalik oma fondi vahetada ning eks siis näeb ka, kui palju Swedbanki pensionifondidest lahkuti. Kahtlemata on tekkinud olukord mõjunud teise samba usaldusväärsusele, kuid seda ei tohiks ka üle tähtsustada," ütles Ligi.