Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinki koondamine Eestisse ei laiene
Laevafirma tegevjuht Keijo Mehtonen rääkis Yleisradiole, et Tallinki käitumine on ajendatud soovist vähendada bürokraatiat. Seetõttu puudutabki koondamine ennekõike telefonimüügi- ja bürootöötajaid.
"Eesti poolel koondamiskampaaniat pole. Kõik sõltub ikkagi äritulemustest," jäi Tallinki juhatuse liige Lembit Kitter diplomaatiliseks.
Eraldi üksustes tuleb pigem koondada vastavalt vajadusele, tõdes ta. Kuid ka siis on löögi all põhiliselt maismaatöötajad, meremehi ei puudutata.
Kuid miks koondati ikkagi just Soome poolelt ja korraga nii palju? "Telefonimüügi osakaal väheneb ju pidevalt ja annab teed internetile," selgitas Kitter.
Samamoodi tuleb - ja ikka eelkõige kulude kokkuhoiu nimel - vähendada ka kontoritöötajate hulka. "See on ju ka Tallinki ja Silja Line'i ühinemisprotsessi jätk," osutas Kitter kahe firma ühtlustamisele.
Kui palju annab 77 töötaja koondamine laevafirmale kokkuhoidu? "Eks see ole ikka Soome keskmise palga vastava arvu läbikorrutamise jagu," hoidus ta kindlaid numbreid nimetamast. Soome keskmine palk oli teises kvartalis 47 746 krooni. Seega jääb iga kuu välja maksmata üle 3,6 miljoni krooni.
AS Tallink Grupp annab tööd ligi 6900 inimesele Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Saksamaal.