KUIDAS leida ärile investorit?

Investori leidmisel on muutunud määravaks ettevõtte läbipaistvus - tuleb aru saada, mis seisus ettevõte on ja mida ettevõte tahab teha. Samuti tuleb järjest rohkem olla teadlik oma riskidest.

"Kui kusagilt raha tahta, siis tuleb see ka tagasi maksta. Kui võtta laenu, siis tuleb see laenutingimuste kohaselt tagasi maksta. Kui sa võtad omakapitali, siis keegi tahab suure tõenäosusega kunagi raha rohkem tagasi saada, kui sisse pani," sõnas Karilaid.

"Ja kolmas võimalus on finantseerida vahepealset moodi ehk teha sildfinantseerimist. Piltlikult öeldes võtta laenu ja kui halvasti läheb, siis muutub see omakapitaliks. Rohkem võimalusi pole kunagi olnud," võttis ta kokku.

"Lõppkokkuvõttes neil, kel raha üle on, on alati oma tingimused. Investori leidmine on nagu tavaline kauba ostmine ja müümine, tuleb leida need, kellel raha on üle ja kel on üle just sellise riskiga, nagu sul parasjagu on - juhul kui sa ise tead, mis risk sul on. Järjest rohkem tuleb oma riskidest teadlik olla," rääkis ta.

Praegu tuleb ennast potentsiaalsele investorile rohkem tõestada. "Trikoovoor on pikem ja vaatajaid, kes tahavad ilusaid ettevõtjaid näha, on vähem."

Karilaiu sõnul pole oluline, kas eelistada eestimaist või välismaist investorit. "Ikka sellist, kellest vastastikku aru saadakse," sõnas ta.

Dotsent lisas, et kui me räägime omakapitali investeeringust, siis lepitakse kokku tegevusalas, milles risk võetakse. "Näiteks kui laenu võtta, siis finantseeritakse kas mingit konkreetset tehingut või kõiki tehinguid."

Ta rõhutas, et läbipaistvus investori leidmisel on oluline ja seda eelkõige iseenda jaoks. "Kui julged peeglisse vaadata, siis saab ka väljapoole minna. Kui juhtkond ei tea, kuidas ta väärtust loob ega suuda seda teistele edastada, siis ei saagi ettevõtet finantseerida," märkis Karilaid.

"Praegu on kapital natukene kallim ehk sa pead olema oma ettevõttega natuke rohkem väärtust loovam kui varasemal perioodil, muud vigurit pole," lisas ta.

Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse instituudi majandusarvestuse professori Toomas Haldma sõnul tuleb välisinvestori otsimisel tähele panna, kas ta tuleb siit saama konkurentsis kulueelist või toob kaasa oma turud ja teatud mõttes teeb siin lihtsalt allhanget.

Kui otsida kodumaist investorit, siis tuleb aga arvestada, kas valdkonnad ühtivad ning kas täidetakse kodumaise investori väärtusteahelas mingit lüli. "Pole ka välistatud, et kellelgi seisab lihtsalt vaba raha, mis tahab paigutamist. Aga siis tuleks koos ideega põhimõtteliselt maha müüa ka ettevõtte oskusteave ja põhiväärtused, mis ettevõttesse keskkonna loovad," märkis Haldma.

Pika investeerimiskogemusega varahaldusfirma Redgate Capital juhtiv partneri Veikko Maripuu sõnul on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul kindlasti vajalik küsimus see, missugused toetusfondid ja missugused struktuurid on kättesaadavad - EASi- ja Kredexi-laadsed institutsioonid, mis tegelevad olulises osas euroraha vahendamisega, on väga head mitut liiki toetuste saamiseks ja kulude kaasfinantseerimiseks.

"Praegu on muutunud majandussituatsiooni tõttu aga küsimus tihti hoopis laiem. Näiteks kui ettevõte on eelnevatel aastatel tegutsenud, nüüd on tulemused halvenenud ning kui ettevõte on võtnud ka kõvasti laenu ja investeerinud varasse, mille väärtus on langenud, siis võib ettevõtjal lisaks rahavoo probleemidele olla ka surve omakapitalile," tõdes ta.

"Kui rahavood on nõrgemad, omakapital on vähenenud, pank on närviline, kuna ettevõtjal pole piisavat ressurssi, et tagasi maksta laenu sellise graafikuga, nagu ette nähtud, siis tuleb restruktureerida ja hankida vajadusel lisaraha või äri müüa," lisas Maripuu.

Otsus, kas võtta laenu, taotleda toetust või leida investor, tuleb Maripuu sõnul seega panna konteksti ja vaadata, mis seisus olukorraga on konkreetse ettevõtte ja projekti puhul tegu, millega ettevõte tegeleb jne.

"Kindlasti on praeguses situatsioonis ettevõtte kodutöö kvaliteet oluline - ettevõtja teab, mis ta teeb, näitab, kuidas ta seda teeb, missugune on meeskond, fookus. Tuleb näidata, kuidas sa suudad oma põhitegevusalal olla edukas. Tuleb aru saada, mis seisus on ettevõte ja mida ettevõte tahab teha," rõhutas Maripuu ning loetles: kasumiaruanne, bilansistruktuur, kui suur on kohustuste hulk, kui palju on omakapitali. "See on oluline nii ettevõtjale endale kui ka finantseerijatele. Tingimused näiteks EASis ja investorite juures on karmid," sõnas ta.

"Muutunud turusituatsioonis on firmadel tihti vaja suurendada omakapitali. Kui kapitali on liiga vähe jäänud, siis tuleb kaasata investor. Paralleelselt leida ka võimalusi, et saada lisatoetus struktuurifondidest (nt kui on plaan tugevdada eksporti või tehnoloogiat)," soovitas Maripuu.

Firma on asutatud 2006. aastal ning raha otsimine on kogu aeg olnud üks meie põhitegevusi. Firma on loodud Eestis, kuid pole Eesti turule suunatud. Meil on investoreid vaja vastavalt turu tarbeks ja otsitaksegi tavaliselt selle järgi, kus turul firma opereerib.

Kui vaadata riskikapitali, siis selle mõiste on maailmas üsna erinev. See, mida Euroopas pakutakse selle pähe, on Ameerikas teistsugune. Aasias on tal üldse kolmas mõiste. Tavaliselt on see kõige halvem rahastamisviis, see on alustava firma jaoks kõige röövellikum, kuid röövellikud võivad olla ka erainvestorid. See on küll kõige lubavam, kui lisaväärtuste kontseptsioon on hästi korrastatud, siis nad aitavad turu-uuringute turustamise ja müügiga ning garanteerivad jätkuva finantseerimise firmale. Kuid nad nõuavad ka selle eest suurt osalust firmas ja kui firmal hästi ei lähe, siis nad loobuvad oma osalusest, ja see võimalus, et ettevõttel hästi läheb, on üsna mikroskoopiline. Tavaliselt antakse raha neile, keda tuntakse personaalselt, rahastatakse meeskondi, ühe inimese peale ei panustata hoolimata idee headusest.