Dollar pole enam endine

Dollari viimaste nädalate mõõnarekordid on teema taas üles tõstnud - lehed lahkavad dollariepohhi lõppu ning täna arutavad euro tugevnemist ja dollari nõrkust euroala rahandusministrid.

Üleöö dollari hegemoonia siiski ei lõpe, ehkki finantskriis on seda päeva ilmselt lähemale toonud. "Kui ma varem arvasin, et dollari ajajärk saab läbi nii 75 aasta pärast, siis nüüd arvan, et umbes 30-40 aasta perspektiivis," ütles nädal tagasi Kopenhaagenis Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff.

Läinud nädalal oli dollar 14 kuu nõrgimal tasemel - üks euro maksis 1,4969 dollarit.

Dollari nõrkuse põhjuseid on mitu, alates president Barack Obama püüdest USA majandus suure võlaga langusest välja upitada kuni USA keskpanga ülimadalate intressideni.

Samas võib seda käsitleda ka kui edu sümptomit, leiab Briti majanduslehe Financial Times (FT) kolumnist Martin Wolf. Kui finantsturud vappusid, otsiti varju ikka dollaris - läinud aasta keskelt tänavu märtsini tugevnes dollar 20%. See, et dollar nüüd kukub, on märk, et investorid julgevad jälle raha riskantsematesse varadesse paigutada.

"Dollar oli tugev, sest USA pakkus tormis vaikset sadamat. Torm on üle ja kellel nüüd enam dollarit tarvis on," jagab Wolfi arvamust nobelist Edmund Phelps. "Väikese riskiga varade üliväike tootlus ajas inimesed juba närvi," ütles ta agentuurile Bloomberg.

Reedel lõi investorite kindlus taas vankuma ja dollar sai tuge, kui majandusstatistika ja mõnede firmade tulemused olid oodatust kehvemad. Perspektiivis on dollari suund aga siiski odavnemise suunas ning Bill Clintoni rahandusministri Robert Rubini käiku lastud tugeva dollari mantra ei kõla Obama valitsuse suus kuigi usutavalt.

Praeguste defitsiitide juures on tugev dollar viimane, mida USA vajab, kirjutas hiljuti oma kommentaaris teine FT kolumnist Wolfgang Münchau.

USA Kongressi eelarvekomitee andmeil oli USA eelarvedefitsiit septembris lõppenud majandusaastal 1,4 triljonit dollarit, rohkem kui India SKP. Aastaks 2019 riskib defitsiit paisuda 6,5 protsendile SKPst.

USA avaliku sektori võlg, mis George W. Bushi ametiaja lõpuks oli paisunud ca 70 protsendile SKPst, riskib kahe aasta pärast ületada 100 protsenti, mis viiks USA samasse liigasse Itaalia, Jaapani ja Zimbabwega, kirjutas ajalehes Wall Street Journal ökonomist Judy Shelton. Intressimaksed on varsti suuremad kui USA kaitsekulude eelarve.

Investoritel oleks kindlam, kui USA valitsusel oleks selge plaan, kuidas defitsiitidega toime tulla. Senised väljaütlemised pole usaldust taganud.

IMFi statistika näitab, et keskpangad on reservides dollari osakaalu vähendamas. Teises kvartalis kahanes see 62,8 protsendile, mis on madalaim näit 1995. aastast. Euro osakaal on tõusnud rekordilisele 27,5 protsendile. Paraku ei näita see usaldust euro vastu, sest ka euroalal on riikidel suured defitsiidid ja võlad, vaid alternatiivide puudumist.

Dollari nõrkusel on ka oma plussid - see aitab mõnevõrra tasandada tasakaalutust maailmamajanduses, kus ekspordist sõltuvad suurriigid vaevalt ise oma majandusmudeleid muutma hakkaks. USA-le kulub aga ekspordist veetud kasv marjaks, kui oma tarbijad säästavad ja võlgu maksavad.

Peamine risk on siin, et dollari nõrkus võib minema peletada USA laenuandjad ajal, mil valitsus vajab neid enam kui kunagi varem rekordiliste defitsiitide rahastamiseks.

Läinud nädalal avaldatud andmed augustis veel välisinvestorite huvi vähenemist ei näidanud. Kenneth Rogoff aga arvab, et reservidesse USA dollareid kuhjanud Hiinat tabab dollari langusest sarnane löök nagu Euroopat seitsmekümnendatel aastatel. 800 miljardi dollariga on Hiina USA suurim laenuandja.

Hiina eestvedamisel, millele sekundeerivad Venemaa, Brasiilia ja India, on hakatud dollarile alternatiive otsima, väidetavalt ka naftakaubanduses. Kuid sellised muutused võtavad aega aastaid, kui mitte aastakümneid, usub USA Marylandi ülikooli professor Carmen Reinhart. "Euro pole alternatiivi rolli täitnud. Jeen? Unustage ära. Ja jüaan pole konverteeritav," ütles Reinhart. "Dollari väljavahetamine pole midagi sellist, mis juba nurga tagant terendaks," ütles ta.

Dollari nõrkus tähendab peegelpildis tugevat eurot, mis võib ekspordist sõltuva euroala majanduses tuua uue languse.

"Euro praegune kurss mulle veel väga muret ei tee," ütles täna euroala rahandusministritega teemat arutav eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. "Kui aga viimaste nädalate suund jätkub, võib kurss tõusta tasemele, mis seab ohtu Euroopa majanduse toibumise."

Augustis kahanes euroala eksport Eurostati andmeil eelnenud kuuga võrreldes 5,8 protsenti, mis oli ootamatult suur kukkumine. Aasta seitsme kuuga on euroala eksport USAsse kahanenud 20 protsenti, Suurbritanniasse 26 protsenti ja Hiinasse 4 protsenti.

Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet on viimasel ajal korranud, kui tähtis on tugev dollar ja kui halb valuutakursside suur kõikumine.

Samas aitab tugev euro inflatsiooni kontrolli all hoida. See pole vähe tähtis ajal, mil mitmed Euroopa pangad on alles nõrgad ja vajavad madalaid intresse.