• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevaatust euroraha kulutamisel

    Tänane Äripäev kirjutab, et Eestil on õnnestunud käsi sügavale eurorahakotti ajada - kui mullu septembris laekus koleda nimega struktuurfondidest 30 miljonit, siis tänavu septembris juba 900 miljonit krooni.
    Ühest küljest justkui tore uudis, euroraha voolab Eestisse ning toetab meie kiratsema kippuvat majandust. 1. oktoobri seisuga on Eesti väljamaksete osas 27 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas Leedu ja Iirimaa järel kolmandal kohal. Raha üha suurema väljamaksmise põhjusena toovad rahajagajad välja, et projektid on hakanud valmis saama ning aasta lõpus peaksid summad mitmete ministeeriumite kinnitusel veelgi kasvama, sest suuremate hooajaliste ehitustöödega seotud väljamaksed on üldjuhul kuhjunud kalendriaasta lõpukuudele, mil suvel-sügisel tehtud tööd on jõutud ehitajailt vastu võtta. Näiteks tehti septembris Põhja-Regionaalhaigla suurprojekti esimesed väljamaksed suurusjärgus 250 mln krooni.
    Teisalt, perioodiks 2007-2013 on Euroopa Liit lubanud meile abiraha 53,3 miljardi krooni ulatuses, kuid sellest oleme 2009. aasta septembri lõpu seisuga suutnud ära kasutada 4,3 miljardit krooni. Olukorras, kus me võiksime abiraha kasutada 7,6 miljardit krooni aastas.
    Ka Eestis käinud Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi direktor Charlina Vitcheva kiitis meid küll selle eest, et oleme suutnud võrreldes teiste liikmesriikidega ELi struktuurivahenditest hästi raha taotleda, ent manitses siiski valitsust mitte loorberitele puhkama jääma. Vitcheva tõi välja kolm valdkonda, kus Eesti saaks veelgi paremini raha jagada: keskkonnaprojektid, teadus- ja arendustegevusega ning ehitamisega seotud projektid. Ehitusturul ei valitse küll väga hea olukord, kuid ehitushinnad lähevad alla ja seepärast peate seda ära kasutama ning ehitama nii palju kui võimalik, ütles Vitcheva, kelle sõnul on ka seepärast väga oluline, et jõuaksime praegu võimalikult palju hankeid läbi viia ja lepinguid sõlmida. Arvestades veel kulutamata abiraha, ligi 50 miljardit krooni, on ehitajaid taas ees ootamas kuldsed aastad.
    Kuigi kõik asjaomased ministeeriumid kinnitavad, et kindlasti ei ole ainsaks eesmärgiks vahendite võimalikult kiire kasutamine - vähemalt samaväärse tähtsusega on ka vahendite kasutamise kvaliteet, võib perioodi lõppedes tekkida siiski oht, et raha hakatakse kulutama arutult. Sest raha, mida kulutada, ju on!
    Äripäev soovitabki siinkohal - ettevaatust euroraha kulutamisel! Olukorras, kus sisemajandus on üsna kõrbenud, pole küll põhjust liigsest rahast rääkida, kuid siiski tasub väga teraselt kaaluda, kas iga kirjutatud projekt on ikka rahastamist väärt? Liigne rahagi võib, nagu liigne väetis, taimed ja kasvupinnase ära kõrvetada.
    Kuigi vanarahvas ütleb, et ega küll küllale liiga tee, ütleb uuem rahvas: tark ei torma.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Riigikohus muutis kevadel vastutuse põhimõtteid kortermajade veetorude purunemisel
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.