Elav turundus õhutab klienti firmat kiitma

Küsimustele vastab turundusagentuuri Drum & Louder juht Samppa Vilkuna.

Oleme korraldanud palju üritusi, sponsorlust ja suhtekorraldust. Kaks aastat tagasi arutasime, kuidas arendada oma tegevust kõiki neid valdkondi kokku pannes. Elav turundus on see, mis sobib.

Kui vette visata kivi, tekivad lained, mille üle pole enam kontrolli, vesi hakkab elama. Traditsioonilise turunduse puhul viskaksid kivi nagu maale: toimub kokkupõrge maaga ning kõik. Elava turunduse puhul aga tekivad lained nagu meres või järves.

Ei teata palju, see on veel üsna uus mõiste. Kui meilt küsitakse PR-lahendust või üritust, pakume välja, et lisaks sellele on võimalik teha ka muud. Kui investeerida projekti, tasub seda kasutada erinevates valdkondades - mida rohkem tegevusi lisada, seda parem on tulemus.

Näiteks teeme Sony Ericssoni jaoks Superstaari projekti, kus nad on üheks sponsoriks. Aga lisaks tegime veebilehe, kus inimesed saavad ise osaleda ja videoid üles laadida. Lehekülg elab internetis oma elu. Teeme asju, millest inimesed hakkaksid ise rääkima.

Veel viis aastat tagasi oli eelarvet lihtne teha, sest internet, TV, raadio, PR ja üritusturundus olid erinevad valdkonnad. Aga sotsiaalset meediat praegu eelarvesse sobitada on keeruline. Konkreetsete tulemuste näitamise keerukus on üks põhjus, miks ITd ja uusi lahendusi pole veel väga palju kasutusel.

Meie ei osta meediat ega tee reklaame, on teisigi võimalusi. Meie reklaamikanaliks pole makstud traditsiooniline kanal, vaid inimesed peavad tootest üksteisele rääkima.

Näiteks Viasatil oli soov maaelanike hulgast rohkem kliente leida. Viasati jaoks on olulised head filmid ja head kanalid. Nii tegime koos kinobussiga projekti, viies kinobussi väikestesse kohtadesse üritustele, näiteks Hauka laadale.

Kasutasime väliekraani, kus näitasime inimeste poolt kodulehel enim hääli saanud filme. Nii saime Viasatile positiivse imago ning tõime firma inimestele lähemale. Samas saime kätte inimesed, kes on huvitatud filmidest ning elades äärealadel on ka sihtgrupiks.

Kui sama raha investeerida ühte ajalehe- või telereklaami, ei jäta selline reklaam nägijale mingit kogemust ega tunnet võrreldes sellega, kui inimesed räägivad üksteisele, et nad käisid sellisel üritusel.

Me räägime otse, inimesed teavad, et firma Viasat korraldas ürituse, aga samas me ei karju näkku, et "osta, osta, osta", inimesel on võimalus valida, pole survet tellida.

Soomes kasutatakse praegu vaid 42% ulatuses traditsioonilist turundust ning see protsent väheneb iga aastaga. Eesti kohta täpset analoogset protsenti ei oska öelda, aga arvan, et traditsioonilise turunduse osa võib olla ligi 70%.

Näiteks Nike, mis on maailma üks suuremaid turundajaid, investeerib vaid ligi 30-40% turunduseelarvest traditsioonilistesse kanalitesse. See on suhteliselt väike osa.

Selles suhtes on Eesti ja teised Baltimaad veel algajad. Meedia kasutamine on olnud väga lihtne. "Kodu keset linna" ja selle reklaamipause vaatab küll palju inimesi, aga mis juhtub pärast seda müügiga, ei tea keegi. Samas Sony Ericssoni näitel saame öelda, et kui asju teha teistmoodi, hakkab turuosa suurenema. See on heaks tõestuseks, et elav turundus toimib.