Uudised
Ain Alvela
28. oktoober 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üleilmne kriis halvendab tööohutust

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu agentuuri (EU-OSHA) küsitluse põhjal hindab kümnest eurooplasest kuus, et üleilmne kriis halvendab töötingimusi. Eestis toimunud intervjuude käigus viiele küsimusele vastanud tuhandest inimesest 84% väitis, et töö on suuremal või vähemal määral tema halva tervise põhjus.

Objektiivsed näitajad ehk tööõnnetuste statistika uuringu järeldust ei kinnita - mullu esimese poolaasta jooksul registreeriti Eestis 2050 tööõnnetust, tänavu samal ajal 1348 ehk 34% vähem.

EU-OSHA Eesti koordinatsioonikeskuse juht Tiit Kaadu on siiski seda meelt, et statistiliselt võib õnnetuste arv ju väheneda, ent kui töötajad ise tajuvad tööohutuse halvenemist, pole asi kaugeltki korras.

"Ma ei saa üheselt väita, et kriis halvendab töötingimusi, kuid negatiivne mõju on sel kindlasti," nentis Kaadu. "Kulutused tööohutusele vähenevad, pole loogilist põhjust arvata, et asjad paraneksid."

Kaadu sõnul pole nii, et jätad 1000 krooni investeerimata ja kohe on õnnetus käes. Pigem ilmnevad tagajärjed nelja-viie aasta pärast. "Heal tasemel töökeskkond kujuneb lihtsatest asjadest, neist esikohal töötajate teadlikkus, kuidas end kaitsta," selgitas ta.

Muu hulgas tsiteerib EU-OSHA uuringu kaaskirjas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) väidet, et igal aastal sureb Euroopas 74 000 inimest ohtlike ainetega kokkupuutumise tõttu töökohal ehk kümme korda rohkem, kui on hukkunuid tööõnnetustes.

Keemiatehnoloogiaid välja töötava ASi Cambrex juhataja Kaarel Siirde möönis, et kemikaalide käitlemine on kõrgendatud riskifaktor, kuid nimetatud number on tema meelest müstiline ja selle tõsiseltvõetavus enam kui kahtlane.

"Ma ei tea selle numbri n-ö saamislugu, kuid näib, et tegemist on tõdemusega, et enamik inimesi sureb voodis," ütles Siirde. "Keemiatööstus allub rangele kontrollile. Enamik Eestis toodetust läheb ekspordiks, kui millegagi patustada, ei saaks ju toodangut müüa."

Desinfektsiooni- ja puhastusvahendite tootmisega tegeleva ASi Chemi-Pharm juhataja Ruth Oltjer kinnitas, et ettevõtte tootmine vastab ISO-sertifikaatidele, töötajad käivad kaks korda aastas tervisekontrollis, õnnetusi pole olnud. Ta tõdes, et rohkem kui töötajad, puutuvad kemikaalidega kokku nende kasutajad.

"Anname toodetega kaasa instruktsioonid ja korraldame kasutuskoolituse," selgitas ta. "Kliendid saavad abivahendid toodete õigeks doseerimiseks. Meil on riskianalüüs ja ametis töökeskkonna spetsialist. Pideva koolituse tulemusel õiged töövõtted juurduvad."

Tööinspektsiooni statistika näitab, et kolmandikus tänavu teises kvartalis kontrollitud firmadest jätab ohtlike ainete käitlemise nõuetest kinnipidamine soovida.

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektori Hallar Meybaumi hinnangul Eesti kemikaaliohutus lonkab, sest riiklikult keskendutakse vaid nn rahvatervisele.

"Puuduvad tööstuskemikaalide ökotoksikoloogid jt kemikaaliohutuse spetsialistid, kes oskaksid riske hinnata ja kemikaale õigesti klassifitseerida," rääkis Meybaum.

Ta tõdes, et tööohutusse investeerimisel on eelis suurfirmadel, kel selleks käibevahendeid võtta. Väiksematel jääb ohutusnõuetele vaid läbi sõrmede vaadata, et üldse ellu jääda.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna kemikaaliohutuse juht Heli Laarmann tunnistas, et ametnike suure töökoormuse tõttu jäi mullu soiku riikliku kemikaaliohutuse strateegia väljatöötamine.

Koos kemikaaliseaduse ettevalmistamisega kavatseb ministeerium seda tööd peagi jätkata, lubas Laarmann.

Pingelise aja sotsiaalministeeriumi ametnike jaoks tingis Laarmanni sõnul Eesti liitumisläbirääkimiste algus Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), milleks oli tarvis ette valmistada ka hulk kemikaaliohutuse dokumente. Kusjuures kemikaaliohutuse valdkonnaga tegeleb lisaks sotsiaalministeeriumile veel vähemalt kolm ministeeriumi.

"Praeguseks on kemikaaliseadusesse sisse viidud kõige hädavajalikumad muudatused seoses REACH-määrusega. Viimane on otseselt seotud tööstuslike kemikaalide ohutuse tagamisega," selgitas ta.

Sotsiaalministeerium korraldab novembri teisel poolel teabepäeva, tutvustamaks muudatusi kemikaaliohutuse valdkonna õigusaktides.

"Teabepäevale on oodatud ka tööstuse esindajaid," märkis Heli Laarmann. "Siis võiks kindlasti arutada ka võimalusi, kuidas senisest edukamalt koostööd teha."

Tööõnnetuste languse põhjus peitub majanduskriisis - töötajaid on vähem, töö intensiivsus on vähenenud. Usume, et oleme suutnud järelevalvega veidigi töökeskkonda parandada.