Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Finantsinspektsioon pürib paremaks ja rangemaks

Finantsinspektsiooni (FI) juht Raul Malmstein vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Kas olete oma raha pensionifondidesse pannud?

Jah, olen liitunud pensioni teise sambaga, olen jätkuvalt Swedbank K3 klient.

Kui palju Eestis raha pestakse?

Rahapesu andmebüroo andmetel on selle aasta üheksa kuu jooksul neile laekunud ligikaudu 5000 teadet kahtlase või ebahariliku tehingu kohta, neist 65% on saadetud finantseerimisasutustest. 24 juhul on materjalid edastatud uurimisorganitele menetluse alustamiseks. 2008. aastal tehti Eestis rahapesu koosseisuga kaheksa süüdimõistvat otsust.

Kas inspektsioon tegeleb pigem tagajärgedega fondide puhul või olete proovinud ka konflikte vältida?

Huvide konflikt on sellisel väikesel turul nagu Eesti kindlasti vältimatu ning küsimus, mis on olnud meie fookuses pidevalt. Alati ei tähenda konfliktiolukord aga seda, et olukorda kuritarvitatakse. Sellele valdkonnale oleme viimasel ajal nii järelevalvelises kui ka ennetavas tegevuses erilist tähelepanu pööranud. Kui huvide konflikt on realiseerinud ning rikkumine tuvastatud, siis ilmselt ei ole turuosalisel ka suurt valikut, kas tekitatud kahju kompenseerida või mitte. Kindlasti on huvide konflikti regulatsioon läbinud äärmuslikes turutingimustes tugeva testi.

Inspektsiooni on süüdistatud korral väheses tegutsemises, kas seadus ei anna teile vabu käsi?

Oma järelevalvelises töös oleme sunnitud tõdema, et kuigi vormiliselt rakendavad fondivalitsejad praegu seaduses ettenähtud riskijuhtimise põhimõtteid, siis oma sisus need meid nii mõnigi kord ei rahulda. Sellest lähtuvalt oleme välja töötanud uued oluliselt detailsemad ja põhjalikumad fondide riskijuhtimise põhimõtted ning sätestanud need oma juhendiga. Samuti oleme ettepanekud seaduse muutmiseks esitanud rahandusministeeriumile.

Kas olete rahul konkurentsiolukorraga panganduses?

Kahele suurimale pangale kuulub tõepoolest kokku ligikaudu 2/3 laenu- ja hoiuseturust. Hinnakonkurents siiski toimib, näiteks laenamisel ja hoiustamisel ma väga suuri tõrkeid hinnakonkurentsi puhul ei näe. Ei näe ka põhjust, et riik peaks sekkuma pangassektori väljakujunenud struktuuri.

Kas finantsinspektsioon menetleb Gild Arbitrage'i tegevust?

Gild Arbitrage'i menetlus tõepoolest jätkub, kuid seda teemat ei saa me finantsinspektsiooni seadusest tulenevalt praegu kommenteerida.

Kas pank peaks rohkem vastutama kinnisvaraturul tekitatud mulli pärast?

Kindlasti ei ole õige, et kinnisvaramulli eest vastutagu ainult laenajad. Peeglissevaatamise koht on samuti pankadel. Kõik pangad on oluliselt ümber vaatamas ka oma riskijuhtimise põhimõtteid. Seega on mulli tagajärgedel ka arvestatav mõju panga omanike rahakotile ja panga võimele tulevikus tulu teenida.

Kumb siis ikkagi peaks kaitsma pangaklienti - tarbijakaitseamet või finantsinspektsioon?

Finantsjärelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita - maksta välja hoiused, kindlustuskahjud, kogutud pensioni jmt. See kohustus on inspektsiooni ainupädevuses.

Miks peab inimene vaidluse korral kindlustusseltsi või panga vastu minema kohtusse, miks ei võiks otsust näiteks kindlustussumma õiglase suuruse kohta teha finantsinspektsioon?

Finantsinspektsioon toetab igakülgselt finantsvaldkonna tarbijavaidluste kohtueelse lahendamise mehhanismi ellukutsumist. Sellised organid on loodud ja tegutsevad enamikus Euroopa Liidu riikides. Meil nõuaks see eelkõige vastava seadusbaasi loomist. Finantsinspektsioon on siin oma ettepanekud teinud.

Lugesin Äripäevast, et saate pankadele teha maksimaalselt kuni pool miljonit krooni trahvi. Miks on trahvisummad nii väikesed?

Finantsinspektsioon on seisukohal, et finantssektoris oleks mõistlik kohaldada oluliselt kõrgemaid trahvimäärasid. Näiteks karistusseadustiku järgi võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse kuni 250 miljonit krooni. Arvan, et sarnase regulatsiooni kehtestamine oleks otstarbekas ka finantssektori väärtegude puhul.

Autor: ÄP