Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üks küsimus: Kas pankade trahvimäärasid peaks tõstma?
Aivar Sõerd, TLG Hotelli juht, endine rahandusminister
Kõige suurem karistus pankadele on muidugi see, kui nende usaldus saab kuidagi kannatada.
Aga kui räägime trahvidest, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduses, siis see on ilmselgelt ebaproportsionaalne, kui võrdleme juriidilisele isikule kohaldatavaid trahve mõnes teises valdkonnas - näiteks keskonna valdkonnas. Looduskaitseseaduses saab teatud isendite ohustamise ja kahjustamise eest karistada juriidilist isikut kuni 2 miljoni kroonise trahviga, mis on neli korda suurem kui trahv krediidiasutustele.
Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara juhatuse esimees
Kui pankade ja juriidiliste isikute trahvimäärasid võrrelda, siis need on ebaproportsionaalsed. Trahvi maksimumsuurus võiks olla juriidiliste isikute puhul väiksem, samamoodi nagu see on pankade puhul.
Suhe peaks äriühingute, kliendi ja teenuse osutajate vahel olema selline, et soovitakse omavahel mõistlikku suhet ja kokkulepet saavutada. Minul ei ole pankade vastu mingit pahameelt ning pankade trahvimäära ei peaks tõstma.
Autor: ÄP