Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ametnikud äriteele
Enamikus ministeeriumites võib põhitöö kõrvalt ettevõtlusega tegelevaid ametnikke ühe-kahe käe sõrmedel üles lugeda. See tähendab, et praegu riigikogus lugemisel olevad korruptsioonivastase ning avaliku teenistuse seaduse eelnõud lähevad korda vaid vähestele ministeeriumiametnikele.
Enim, 39 korral, on ettevõtlusega tegelemise luba küsinud rahandusministeeriumi ametnikud, kuid selle numbri alla käivad ka teise tööandja juures töötajad, näiteks ülikoolides loengute pidajad. Kuigi seadus viimaste puhul kirjalikku tööandja luba ei eelda, nõuab seda ministeeriumi sisekord.
Rahandusministeeriumile järgneb välisministeerium, kus ettevõtlusega tegelemise loa on saanud 23 teenistujat.
On ka ministeeriume, kus põhitöö kõrvalt ettevõtjaks ei kiputa, näiteks majandusministeerium pole väljastanud ühtki ettevõtluse luba.
Ametnikud tegelevad kõikvõimalike ettevõtlusvormidega maaturismist ja meelelahutusüritustest kirjastamise ja koolitamiseni.
Kuigi kõrvaltegevuse loa taotlemise kord võib ministeeriumites erineda, leevendavad seda kõigi jaoks praegu riigikogus esimese lugemise läbinud avaliku teenistuse ja korruptsioonivastase seaduse uued versioonid. Nende järgi ei pea ametiisik ettevõtlusega tegelemiseks tööandjalt luba enam küsima, vaid teda tuleb lihtsalt teavitada.
"See on tunduvalt leebem sekkumine isiku põhiõigustesse. Reegliks on põhiõiguse olemasolu ning riik saab seda piirata teatud tingimustel," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
Ministeeriumid kinnitavad, et probleeme riigi ja enda rahakoti ning töövahendite sassiajamisega ei ole praegugi. "Luba taotletakse ja rahuldatakse eeldusel, et inimene ei tegele ettevõtlusega oma tööajast, või kui peaks mingil põhjusel tegelema, siis ei häiri see tööülesannete korrektset ja õigeaegset täitmist," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet. Tema sõnul kehtib nõue, et suuremate tööväliste tegevuste puhul peab telefonikõnede eest inimene ise maksma või isiklikku telefoni kasutama. Ametiautosid peale ministri ja kantsleri ametnikel ei ole.
Enamasti kontrollib ametniku tööd tema otsene ülemus. "Perioodilist järelevalvet tehakse vähemalt kaks korda aastas, kõrvutatakse majanduslike huvide deklaratsioonides ja avalikes andmebaasides olevaid andmeid taotletud ja saadud lubadega," lisas rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.
Uus korruptsioonivastane seadus peaks jõustuma 2011 ja avaliku teenistuse seadus 2010 kahes järgus, kuid riigikogu lugemiste ajal võib tähtaeg muutuda.
Justiitsministeeriumi riigihangete spetsialist Jarlo Dorbek on üks neist ametnikest, kes on aastaid kõrvaltegevusena koolitusi teinud. Sel sügisel lõi ta firma Hankepartner OÜ, mis koolitab, nõustab ja korraldab hankeid riigihangete valdkonnas.
Kuidas hoiate lahus riigi ja eraettevõtja tööaja ja -vahendid?
Kui põhitööväline tegevus eeldab tööajal eemalviibimist, siis tuleb vormistada puhkus või leppida kokku tööaja kompenseerimises.
Mul ei ole ametiautot, samuti ministeeriumi antud mobiiltelefoni ega sülearvutit. Seega kõik, mis ettevõtte tegevusega seondub, on isiklik vara.
Mulle meenub, kuidas sotsiaalministeeriumi asekantsler käis töölepingu seadust selgitades lisaraha teenimas…
Need on kaks väga erinevat juhtumit. Ühel juhul on tegu olukorraga, kus ametnik on näiteks seaduse välja töötanud ja siis sel teemal inimesi koolitab. Mina olen aga samasugune seaduse kasutaja, nagu on raamatupidaja raamatupidamise seaduse puhul, kes töövälisel ajal osutab kellelegi raamatupidamisteenust või nõustab kedagi.
See on ka meil minu teada teemaks olnud, et isikud, kes konkreetse seaduse väljatöötamisega tegelevad, ei tohiks selles valdkonnas raha eest koolitada.
Mis on Teie roll ministeeriumi hangete juures?
Mina viin hankemenetlust läbi ja teen kõiki toiminguid, mis puudutavad riigihangete seaduse rakendamist. Tehnilised nõuded, mida osta, mis perioodiks jms, tulevad põhiosakondadest ja allasutustest.
Kuidas hoiate riigihangete puhul tellija ja eraettevõtjast konsultandi rolli lahus?
Mul on põhimõte, et kui on ettevõte, kes on osalenud meie riigihangetes või on tõenäoline, et osaleb, siis teda ma ei nõusta. Seni pole ma ka ühtegi sellist ettevõtet nõustanud. Pigem on koolituste ja nõustamiste sihtgrupp ikkagi sarnased asutused, kes peavad ise riigihankeid korraldama. Firmad, kes tihti hangetel osalevad, on tavaliselt asjatundja juba endale palganud.
Kas riigiasutuste nõustamine ei peaks tulema n-ö riigi seest, kus juba saadakse selle eest palka?
Sellised nõustajad on ka riigi palgal olemas, nt riigihangete ametis. Aga vahepeal soovitakse spetsiifilisemat nõu või põhitöö ajamahtu ületavaid tegevusi. Seda ei saa minu hinnangul ametnikele kohustuseks panna, et kui keegi neile helistab, siis nad peavad absoluutselt kõiges tasuta nõu andma. See oleks väga suur tööaja röövija.
Mina nõustan kõiki oma valitsemisala asutusi ja väga tihti tööalaselt ka teisi riigiasutusi ning sellisel juhul ei saa loomulikult rääkida mingisugusest tasulisest nõustamisest.