Anno 2009 - vaikiv ajastu koputab uksele

Praegu peavad riigi ja kohalike omavalitsuste veebilehtedel olema avalikustatud riigiasutuste ja omavalitsuste koosseisud, ametnike ees- ja perekonnanimed, haridus ja eriala, telefoninumbrid, elektronpostiaadressid, palganumbrid ning ametijuhendid.

Kui äsja riigikogus esimese lugemise läbinud seaduse muudatuse eelnõu läbi läheb, võib valitsusasutuste veebilehekülgedelt leitava personaalia info tulevikus unustada. Samuti võib ajalukku kaduda ka ametnike palga- ja muude hüvede teave - info, mida küll ülemäära usinalt täidetud pole, kuid mille suunas siiski viimastel aastatel liiguti.

Nimelt võivad asutused riigi julgeoleku tagamisele viidates enda töötajate andmetele, nende telefoninumbritele ja elektronpostiaadressidele juurdepääsupiirangu kehtestada.

Justiitsministeerium eesotsas Rein Langiga põhjendas muudatuse vajalikkust sellega, et avaliku teabe seaduses ei ole praegu sätestatud otseseid aluseid veebilehtedele juurdepääsu piiramiseks julgeolekuohu korral.

Kurbloolisus seisneb aga selles, et eelnõus ei defineerita terminit "julgeolekuoht".

Samuti viitab justiitsministeerium küberrünnakute ohule, mis võib riigi julgeolekule halvavalt mõjuda.

"E-posti aadresside avaldamine annab võimaluse rünnata asutuste e-posti servereid, need ummistada ning sel moel paralüseerida asutuse tööd, samuti saata adressaatidele pahavara, mille ettevaatamatu käivitamine võib käivitada ulatusliku ründe asutuste IT-süsteemidele," põhjendab justiitsministeerium eelnõu seletuskirjas salastamisvajadust.

Kavandatava muudatuse eelnõu eest riigikogus vastutav põhiseaduskomisjoni liige Evelyn Sepp ütles, et võimalus töötajate koosseise ja muid ametnikega seotud andmeid varjata puudutab riigikantseleid, kõiki ministeeriume ja nende haldusalas tegutsevaid asutusi.

"Ühesõnaga kõiki täitevvõimu kandjaid . Iseasi, kas tõlgendame ka kohalikud omavalitsused täitevvõimu organiks," lisas Sepp.

"Väike riik peaks looma mehhanisme, mis aitaks kaasa poliitilisele nn eneseohjeldamisele ja pigem suurendaks kui vähendaks läbipaistvust avalikus sektoris.

Kõnealuse eelnõu eesmärk on aga lihtsustada salastamist ning vähendada andmekaitse inspektsiooni vastustust," on Sepp veendunud.

Sepa komisjonikaaslane Hannes Rumm lisas, et parlamendi ja ajakirjanduse ühine huvi on edaspidi valitsuse kehtestatud piiranguid kontrollida ning neil juhtudel, kui seadusemuudatust hakatakse kuritarvitama, kohe sekkuda.

"Kohe, kui selgub, et mõnei julgeolekuga mittetegelev valitsusasutus hakkab uue seaduse varjus andmeid põhjendamatult varjama, tuleb seadust täpsustada ja täiendada," märkis eksajakirjanik.

Justiitsminister Rein Lang ütles Äripäevale, et seaduse muudatuse eesmärk on tõkestada nende isikute juurdepääs riiklikku julgeolekut ja kaitsevõimet puudutavale teabele, kes võiksid seda infot Eesti riigi vastu kurjasti ära kasutada.

Millised probleemid ilmnevad praegu Eesti ühiskonnas, mida selle seaduse muudatused peaksid Langi arvates leevendama või parandama?

"Riiklikku julgeolekut ja kaitsevõimet puudutav teave on kättesaadav ka nendele, kes võiksid seda kasutada Eesti riigi vastu," ütles justiitsminister.

Kui justiitsministeeriumi eelnõu leiab riigikogus toetust, siis milline riik on Eesti näiteks 1,5-2 aasta pärast?

"Loodetavasti parem ja jõukam," ütles Lang.

Justiitsminister kaevab vale puu all. Seni, kuni riigisekretär saab muretult ja karistamatult salastada töötajate välislähetused põhjusel, et nende avalikustamine rikub töötajate eraelu, või kui ta saab jätta vastamata riigikogu liikme järelepärimisele, mis puudutab eelarveraha mõistuspärast kulutamist väitega, et tegu on ärisaladusega, mis justkui eelarvetäitmise järelevalve alla ei kuuluks, ei ole õigustatud ega põhjendatud ühegi sammu astumine, mis võimaldab avalikul sektoril veelgi enam infot kinni mätsida.

Eesti riigivalitsemine on muutunud väga läbipaistmatuks.

Üldiselt liigub Eesti uskumatult jõuliselt Orwelli maailma, kusjuures kohati ta seal juba ongi.