Infosõja võit on hoopis kaotus?

Inimeste privaatsus on alati olnud väga delikaatne teema ning mõte selle kaotamisest ajab harja korralikult punaseks ilmselt kõigil.

Üheks suuremaks ohuks privaatsusele (lisaks muudele elektroonilistele andmejälgi jätvatele seadmetele) võib pidada maailmas suurima haardega otsingumootori ja veebikeskkonna pakkujat Google'it, mis jätab meelde väga palju erinevaid andmed kasutajate kohta. Seda on kõvasti uuritud-puuritud, aga selle vastu midagi olulist ära teha polnud seni veel suudetud.

Reedel kirjutas Financial Times, et veebihiid annab survele järele ja avaldab kasutajatele nende kohta hoitavaid andmed.

Internetihuvilised, kes on end registreerinud Google'i kasutajate nimekirja Gmaili, Bloggeri, Picasa või YouTube'i liikmetena saavad ligipääsu n-ö andmeplatoole, kus on üles loetletud Google'i hoitav info nende kohta, et kasutada seda peamiselt suunatud reklaami kuvamisel. Kasutajad saavad enda kohta käivat infot ka täiendada ja kustutada.

Nagu võis arvata - kõlab liiga ilusti, et olla tõsi! Kuvatavas andmestikus ei kajastu otsingumootori kasutamisest tekkinud infobaas, mis on suurim osa kogutavast andmebaasist. Ajab päris vihale või mis? Asjal on tegelikult hea tehnoloogiline põhjendus.

Nimelt on Google'il raske lisada otsingumootorist tulvav infokogum andmeplatoole, sest otsingute tegemisel pole kasutajad tavaliselt tema rakendustesse sisse loginud. See tähendab, et suunatud reklaam ja otsingusõnade pakkumine ning ka tulemuste kuvamine toimub muude, konkreetse arvutiga seotud parameetrite järgi. See andmeala jääb esialgu võitlushimulisemate kasutajate, erinevate valitsusasutuste ja Google'i vahelise tapluse lahingutsooni.

Mis saaks siis, kui ka see infohulk lisanduks kasutajale nähtavasse nimekirja? Kas see oleks turvalisem? Nendele platoodele on ilmselt oluliselt lihtsam sisse murda, kui Google'i andmebaasi, kus infol ja konkreetse kasutaja nimel ei ole midagi ühist. Kas tahaksime, et meie eelistusi, otsinguid ja huvisid näeb terve maailm?

Võib-olla pole alati vaja viimase verepiisani võidelda, sest iga uus võit lahinguväljal võib kaasa palju suurema kaotuse mõnda aega hiljem.