Kas tõesti Tallinn muutub?

Sel nädalal abilinnapea Jaanus Mutli kinkekaardi juhtumi kajastusi jälgides mõtlesin esimese hooga, et enne veel, kui Savisaare-Pihli koalitsioon pannakse pealinnas ametisse, näitab Edgar Savisaar sotsidele koha kätte. Kui selgus, et kohtunik saadab Mutli uurimise tagasi prokuratuuri kriminaalasja algatamiseks, oli Jüri Pihl see, kes tõttas teatama, et Mutli tõenäoliselt uues linnavalitsuses ametikohta ei saa.

Äripäeva teada oli küll Mutli personaalküsimuses otsus langetatud juba kohe valimisööl toimunud esimestel kõnelustel. Seetõttu oli üllatav Pihli sõnavõtule järgnenud Savisaare avaldus, et nüüd just peab Mutli jätkama, sest muidu veel jääb avalikkusele mulje, et Mutli tunnistab enda süüd.

Mina ei mõista meie erakondade selletaolistel juhtumitel võetavat kaitsepositsiooni, et ebausaldusväärseks muutunud ametnik või poliitik ei saa ametist lahkuda enne süüdimõistvat kohtuotsust.

Mutli juhtumi puhul jäi Keskerakond reageerimisega väga hiljaks. Alati ei pea ootama ära kohtu hinnangut. Juba enne sel nädalal jätkunud kohtuprotsessi oli Mutli puhul selge, et ta sai erafirmalt reisifirma kinkekaardi ning seda kingitust kasutasid tema lähikondsed.

Ametist lahkumiseks piisab teadmisest, et linnaasju kamandab inimene, kellel jõuluvana käib tihedamini kui üks kord aastas. Millist salmi täpselt poliitik kingi saamiseks pidi lugema või kas üldse pidi, ei oma mingit tähtsust.

Praegu on valdavalt sotse kritiseeritud Keskerakonnaga koostöö pärast. Ent sel koostööl võib olla ka oma võlusid. Võimalik, et Keskerakonna ainuvalitsemisel jätnuks Savisaar Mutli ametisse - Savisaare jaoks paistab olevat taoliste juhtumite tunnistamine välistatud, nõrkuse tunnus.