Prognoosimatud teenustasud

Katre Pilvinski 16. november 2009, 00:00

1. novembrist rakendus uus makseteenuste direktiiv, mis seab ühtsed üleeuroopalised reeglid maksetehingutele, mis on tehtud Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide valuutades ja liiguvad ühendusesiseselt.

Direktiivist tulenevalt muutuvad maksetehinguid reguleerivad kohalikud seadused kõigis euroliidu riikides.

Rahandusministeeriumi teatel on vastav eelnõu riigikogus ja võetakse tõenäoliselt sel aastal vastu. Seadus jõustub ilmselt järgmisel aastal. Pankadele on ette nähtud üleminekuperiood, neil on kuus kuud aega tegevuse vastavusse viimiseks uute nõuetega.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) hinnangul võib aga uus kord välismaksetega seotud kulusid suurendada.

Praegu on pankade kliendid olukorras, et kui jagatud kuludega välismakse läheb saaja panka kolmanda panga kaudu, siis ei ole võimalik teenustasusid prognoosida.

EVEA president Marina Kaas rääkis, et uue korra järgi pole rahvusvahelist ülekannet võimalik teha ainult vastuvõtja kulul, seda on võimalik teha kahasse või saatja kulul. "See suurendab veelgi maksja lisakulusid," selgitas ta.

"Näiteks minu kliendid ei ole kunagi nõus pangakulusid pooleks kandma, kuna see eeldab, et arvele lisatakse mingi summa ja selle summa suurust pole võimalik ette ennustada. Makse kahasse on virtuaalne võimalus, mida reaalselt vähe kasutatakse," tõdes ta.

"Aga kui mina maksan kulud, siis erinevad ülekande teenustasud on tavaliselt 300-400 krooni ringis. Eriti kui tegemist on väikese ülekandesummaga, on see üüratu protsent," sõnas Kaas ning lisas, et väiksemate ettevõtjate arvates on rahvusvaheliste ülekannete teenustasud ebaproportsionaalselt suured.

"Kui jagatud kuludega välismakse läheb saaja panka kolmanda panga kaudu, siis tõesti ei ole võimalik prognoosida makse vahendamise teenustasusid," tõdes Nordea Pank Eesti jaepanganduse juht Olavi Pakkonen. "Makseteenuste direktiivi üks muudatustest ei luba edaspidi vahendaval pangal vahendatava makse pealt teenustasu võtta," lisas ta.

SEB Panga operatsioonide divisjoni direktor Ringa Maripuu rääkis, et vahendavate pankade teenustasude reguleerimiseks on loodud SEPA (Single Euro Payment Area) ja reguleeritud SEPA-makse, kus pangad Euroopas on kokku leppinud, et vahendustasud maksete edastamise eest maksab alati maksja pank.

"Ülejäänud maailm on tõesti reguleerimata - vahendustasud võetakse ülekantavast summast, sest see on kõige efektiivsem ja väiksema kuluga vahendajapangale," lisas ta.

Maripuu kinnitusel kasutab muu maailm väga harva makseid, mille puhul kõik kulud katab makse tegija, näiteks Rootsis on selliseid makseid ainult 10%. "Sageli on probleem selles, et meie inimesed pelgavad teha kokkuleppeid oma partneritega," ütles ta.

Ettevõtete juhtide hinnangul on välismaksete tasud aktuaalne probleem ja eriti halb on olukord väljaspool Euroopa Liitu tehtavate ülekannetega.

"See on täiesti aktuaalne probleem ja need summad on ebaõiglaselt suured, mida kolmas pank tihtipeale ära korjab," kommenteeris tekkide ja patjade tootmise ning ekspordiga tegeleva ASi Wendre juht Vahur Roosaar.

"Hinnastamispoliitikad on vahepankadel väga erinevad. Ei oskagi öelda, mis skeemide järgi nad seda kasutavad, vahel tundub, et see on mingi protsendina võetud makse summast, vahel on see fikseeritud tasu," lausus Roosaar. Tema sõnul võib juhtuda, et suuremate maksete puhul küündib vahepankade teenustasu sadadesse eurodesse.

Roosaar lisas, et mida kaugema riigiga on tegu, seda teravamaks probleem muutub, kuid isegi Euroopa Liidu osade riikide puhul on maksete tegemine muutunud kohati väga kulukaks.

Liviko juht Janek Kalvi tõdes, et neil on välismaksete tasudega probleeme tekkinud Venemaaga äri ajades.

"Siis, kui meie klient maksab meile, on aeg-ajalt juhtunud, et oleme saanud väiksemas summas ülekande, kui arvel on olnud," tõi Liviko juht näite.

"Uurimine on selgitanud, et tegelikult on vahepeal mingisugune korrespondentpank, kes on võtnud enda teenustasu automaatselt maha," ütles Kalvi.

Äripäeva pearaamatupidaja Enn Vallaski sõnul tekib probleem peamiselt välisülekannete väiksemate summade puhul ning siis võib korrespondentpank võtta osa ülekandest teenustasuna ära. Reeglina jäävad teenustasud 10 eurost väiksemaks.

"Väiksemate välismaksete puhul tasuks maksevahendina kasutada krediitkaarti või tšekki, kuid tšeki ostmisel tuleb samuti pangale tasuda teenustasu," lisas Vallask. Tema sõnul on Äripäev otsustanud käituda nii, et kui laekub välismakse, mille summa on arvele kirjutatust väiksem, siis maksab Äripäev ise selle vahe kinni ja käsitleb seda pangakuluna.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:18
    Otsi:

    Ava täpsem otsing