Tootearenduse abiraha saamiseks tuleb omaosalust suurendada

Artikkel

- Uudised
- 17. november 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tootearenduse abiraha saamiseks tuleb omaosalust suurendada
Innovatsioonitoetuse eelduseks on võimalikult kõrge lisandväärtuse ning soovitavalt ka ekspordipotentsiaaliga uuenduslik äri. Enne idee elluviimist on mõistlik kontrollida selle realiseerimise võimalikkust.
Veenduda tuleb nii äri strateegia realistlikkuses, investeerimisprojekti majanduslikus otstarbekuses kui ka tehnilistele ja tehnoloogilistele probleemidele lahenduste leidmises. Need tegevused vajavad aga finantseerimist, mida on võimalik teha kahasse EASiga.
Toetusraha taotlemiseks tuleb esimese sammuna lühidalt kirja panna äriidee ja esitada EASi konsultandile. Sellele järgneb tasuta eelnõustamine EASis, et valida sõltuvalt projekti mahukusest ja spetsiifikast ettevõtjale kõige sobilikum toetusskeem. Selleks võib olla eeluuring, rakendusuuring, tootearendus, innovatsiooniosak või mõni muu toetusmeede.
Eelnõustamisel juhendatakse ettevõtjat projektiplaani ja taotlusdokumentide (sh äriplaani) koostamise osas. Nii saab iga ettevõtja kogu toetuse küsimiseks vajaliku paberitöö ära teha oma jõududega ja tasuta ning tingimata pole selleks vaja palgata eraldi konsultatsioonifirmat. Järgmisel aastal hakkab EAS korraldama ka äriuuringute läbiviimise ja strateegilise juhtimise koolitusi.
Sageli ei julge ettevõtjad pöörduda konsultatsiooni saamiseks EASi poole, vaid eelistavad n-ö sõltumatuid konsultante. Sõltumatu konsultant on aga ettevõtja, kes jagab nõu kasumi teenimise eesmärgil.
Mõni ettevõte ei oska määratleda innovatsiooniprojektide eesmärke. Igal projektil peab olema algus ja lõpp ning selge eesmärk, mida soovitakse saavutada või uuringu tulemusel teada saada. Sageli defineerib ettevõtja projekti eesmärgiks üldise arendustegevuse, süvenemata, et enne tuleb saavutada mitu vahe-eesmärki. Iga vaheetapp on sisuliselt otsustuspunkt, kus võidakse ka arendustegevus katkestada, näiteks kui tulemus on oluliselt halvem planeeritust.
Probleeme esineb äriuuringute läbiviimisel, kuna siin ei kehti nähtuste vahel loodusteadustele omased funktsionaalsed seosed. Vahel tehakse eksijäreldusi nähtustevaheliste põhjus-tagajärg seoste kohta, mida nimetatakse ka eksijärelduse veaks. Näiteks arvatakse, et tänu uudsele tehnoloogiale saab "uut toodet" toota odavamalt, kuid samas sõltub toote omahind väga paljudest teguritest, sh tehnoloogiast, mis omakorda on korrelatsioonis majanduse konjunktuuriga.
Sageli tellitakse tegevusi pädevust mitteomavatelt ettevõtetelt (näiteks ostetakse ehitusfirmalt turu-uuringu teenust). Või ei suudeta vahet teha rakendusuuringu ja tootearenduse projekti tegevuste ning eesmärkide vahel.
Mõnede ettevõtjate ambitsioonid on ebarealistlikult suured. Enamasti ei ole uue tootega mõistlik turule tulla ühekorraga kõikjal maailmas, kui selle saavutamist ei toeta strateegia. Samuti puuduvad ettevõtjal tihti vajalikud ressursid globaalsel turul tegutsemiseks.
Samavõrd oluline on paika panna reaalne rahastamisplaan. Projekti finantseerimisplaan ja investeeringu jagunemine rahastajate vahel on erinevad asjad.
Autor: Aivar Maasik
Hetkel kuum