Bensiin peab andma teed (bio)gaasile

Arvestatavaks alternatiiviks naftasaadustele on bioetanool, biogaas ja maagaas. Euroliit on eesmärgiks seadnud, et aastaks 2020 peab 20% kasutatavast mootorikütusest olema biokütus, muu hulgas läheb arvesse ka maagaas.

Kuna biogaasi tootmine, ennekõike selle puhastamine on kallis ja praegu veel tehnoloogiliselt ebaefektiivne, siis kütusele kuluva raha säästmisest esialgu rääkida ei saa. Küll aga maagaasi puhul, mis on diislikütusest kolmandiku odavam.

Septembris ja oktoobris oli Tallinna Autobussikoondise (TAK) käsutuses maagaasil (CNG-kütus) töötav MANi linnabuss, mis eraldab õhku lämmastikoksiidi 80% ja süsinikoksiidi 97% vähem kui diislibussid, tahkeid osakesi peaaegu ei tekigi.

MAN sõidukite Eesti edasimüüja OÜ Keil M.A. müügijuht Andres Mängel tunnistas, et enamik Euroopa riike on alternatiivkütuste kasutuselevõtuga Eestist ees.

"Nii tööstuses kui ka transpordis on vaja kasutusele võtta üha puhtamaid tehnoloogiaid, et saastetrahvi mitte maksta," kinnitas Mängel. "Kõige lihtsam on seda korraldada suure masinapargiga linnatranspordifirmas. Just nende tegevus mõjutab saastefooni eriti."

Eestis saab CNG-kütust tankida Eesti Gaasile kuuluvas maagaasitanklas. Eesti Gaasi turundusjuht Marge Randmaa ütles, et TAKi kõrval on maagaasi mootorikütusena kasutamise vastu huvi tundnud Ragn-Sells ja Eesti Post. Esimene testib praegu Rootsist saadud Volvo maagaasiautot, Eesti Posti käsutuses on prooviks EG Võrguteenuste CNG-kütusel töötav sõiduk.

TAKis olnud buss sõitis ühe tankimisega 400 km, Ragn-Sellsi prügiveok kuni 300.

ASi Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg märkis, et firma jaoks on esikohal kindlustada oma keskkonnasõbralikku olemust.

"Kohest säästuefekti ei pruugi alternatiivsetel kütustel olla, ent küllap muutub nende kasutamine kunagi ka majanduslikult põhjendatuks," rääkis ta.

"Eestis on paarkümmend maagaasil töötavat autot, valdavalt eraklientide masinad," selgitas Randmaa. "Põhiline motivaator maagaasikütuse kasutamiseks on kokkuhoid ja keskkonna säästmine. Oleme seisukohal, et ei lase väikestel hinnakõikumistel gaasikütuse hinda mõjutada."

Eesti Gaas plaanib rajada - võimalik, et koostöös biogaasi tootjatega - veel paar CNG-tanklat pealinna või Via Baltika äärde.

Projekti GaasiKiirTee peamine sihtgrupp on masinaparke (bussifirmad, transpordiettevõtted, prügikäitlejad, kullerid, taksofirmad, päästeteenistus jne) omavad ettevõtted, avalik sektor ja biogaasi tootjad.

Projekti abil levitatakse parimaid praktikaid ja võimalikke tehnoloogiaid gaasiliste kütuste, nagu maagaas ja biogaas, kasutamiseks mootorikütustena, biogaasitanklate võrgustiku loomist ja laiendamist, biogaasi tootmist ja puhastamist mootorikütuseks sobiva kvaliteedini ja gaasiliste mootorikütuste jagamist tarbijatele.

Juba võib öelda, et üldine suhtumine metaanipõhiste mootorikütuste kasutamise osas paraneb.