Kas juhi sõna maksab või rikutakse kokkuleppeid, põhjendades seda majanduskriisist tingitud kiirete muutustega?

Artikkel

- Uudised
- Urve Vilk
- 22. november 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas juhi sõna maksab või rikutakse kokkuleppeid, põhjendades seda majanduskriisist tingitud kiirete muutustega?
Timo Hermlin, ASi Imprest juhataja
Minu kogemus on seotud rohkem ekspordiga. Arvan, et juhi sõna maksab Eestis sama palju kui mujal maailmas. Ka välisriikides vaatavad juhid olukorra kardinaalsete muutuste puhul oma otsused ja ka antud lubadused ringi, et äriühingule eluvaim sisse jääks.
Nii räägitakse vajadusel läbi pikaajalised kokkulepped hindade, koguste ja tarneaegade osas. Loomulikult ei saada siis enam suurt tulu, kuid kui hädapärane muutus on vaja ära teha, siis üldjuhul partnerid aktsepteerivad seda. Ma arvan, et selle aktsepteerimine on mõttekam kui mitteaktsepteerimine. Sõltub muidugi konkreetsest olukorrast, kuid pikaajaliste partnerite puhul ja olukordades, kus sa näed, et sind ära ei kasutata, on see mõistlik.
Priit Jaagant, Nordecon Ehitus ASi juhatuse esimees
Olukordi on igasuguseid ning üldistusi teha ei saa. Paljud juhid hindavad oma mainet kõrgemalt mõningatest probleemidest, mida igaühel vahel ette tuleb, ning leiavad lahenduse lubadusi ja kokkuleppeid pidada isegi siis, kui see tundub väga keeruline.
Samas on ka sellised, kelle äri- ja elustiil ongi sõnapidamatus. Neid oli palju ka siis, kui majandus õitses. Usaldusväärsus on kinni inimese isikuomadustes, vähem oludes.
Halbades oludes võivad halvad isikuomadused lihtsalt välja lüüa.
Maailmas on samuti riigiti kultuur veidi erinev, kuid isegi väga keerulistes riikides on võimalik leida usaldusväärseid inimesi ja vastupidi.
Priit Karjus, Ajutrust Konsultatsioonide juhtiv partner ja strateegiline nõustaja
Mina näen Eestis sageli seda, et juhatuse liikmed ei oska omanike ja nõukoguga koos töötada.
Juhatuse liikme positsioonile asudes võetakse endale kohustus saavutada juhatuse liikmele ette antud eesmärgid, kuid samal ajal unustatakse sageli kokku leppida vajalikes õigustes ja piirangute süsteemis, mille raames neid kohustusi realiseerima hakatakse.
See on nagu valitseja ja väepealiku diskussioon. Väepealik peab nõudma endale vajalikud õigused valitseja poolt pandud kohustuste täitmiseks - ainult nii saab see suhe toimida.
Kui juhid jätavad ise end kaitsmata, on hiljem väga keeruline valitsejaga kokkulepetest kinnipidamise üle vaielda. Ning vajalike õiguste ja piirangute süsteemi all ei pea ma silmas ainult juhatuse liikme lepingut.
Tähtis on ka sisuline juhatuse koostatud ja nõukogu või omanike kirjalikult heaks kiidetud ajakavastatud sõjaplaan, mis näitab ära, millist ressursieeldust vajatakse, kuidas see hangitakse ning kuidas ja millises tempos oma strateegiat rakendatakse.
Nimetatud teguviis annab võimaluse kokkulepetest kinni pidada. Kui siis sellise süsteemi juures valitsejad soovivad sekkuda ja kokkuleppeid muuta, on juba juhatuse liikmel võimalik otsustada, kas jätkata või mitte.
Nii on juhatuse liige enda jaoks igal juhul jõulisemal positsioonil ja saab ka lahkuda väärikalt, kui lahkumine osutub mõistlikumaks.
Selline teguviis pole erandlikult vajalik vaid raskema majandusliku aja tõttu, vaid kogu aeg, raske aeg lihtsalt visualiseerib selletaolisi probleeme selgemalt.
Mihkel Rõuk, Eurex Capital OÜ juhataja
Minu meelest ei ole Eestis olukord sugugi halvem kui mujal maailmas. Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid juhte ja ka kokkulepete austamisse suhtumist. Olen kokku puutunud lubaduste täitmise probleemiga nii meist ida kui ka lääne pool.
Majanduskriisist vabanduste otsimine on kindlasti mõtlemisainet pakkuv teema. Võib ju arutleda teemal, kas antud lubadustest ei tohiks mingil juhul taganeda või on teatud lubaduste mitteaustamine väga palju muutunud situatsioonis ikka aktsepteeritav?
Oluline on hinnata reaalset olukorda - kas kõige parema tahtmise juures on reaalselt võimalik oma lubadusi täita? Kokkulepetest kinnipidamine on juhi üks olulisemaid omadusi. Leian, et teisele poolele antud tähtsatest lubadustest ei tohiks mingil juhul taganeda. Iga väike otsus võib tuua olulise tagajärje ja antud lubadustest taganemine toob pikemas perspektiivis pigem negatiivse tagajärje.
Helena Lõhmus, Salon+ salongiketi juht
Väga raske on uskuda, et kokkulepete vettpidavus sõltub majandusolukorrast või et Eestis peetakse kokkulepetest vähem kinni kui mujal maailmas.
Kokkulepe on kahe osapoole aumäng, kokku lepitakse teatud tegevuste või tingimuste täitmises mingis ajaühikus või teatud rahasummas.
Aumäng on see seetõttu, et kui tekib tõrge omapoolsete tingimuste täitmises, siis tasuks olla mees ja anda sellest ka teisele osapoolele teada. Alati on võimalik kokkulepetes teha korrektiive või täiendusi, kui selle kohta on info mõlemal osapoolel olemas.
Majandusolukorra muutumine teeb kindlasti kokkulepete sõlmimisel inimesed ettevaatlikumaks - näiteks kui ma tellin ettemaksuga talveaia klaasseinad, mis on ju eritellimus, mitte tavapärane laokaup, siis kas tellimuse täitmise ajaks veel see firma eksisteerib, on tavapärane hirm.
Sarnased hirmud on ilmselt ka tänapäeval populaarsete internetiostude puhul. Kindlasti aitab kokkulepete sõlmimise hetkel täpsete tingimuste fikseerimine kirjalikult. Sellisel juhul on, millest hiljem abi või tuge otsida.
Kindlust lisab ka varasem positiivne kogemus koostöös või partnerite referents usaldatavuse kohta. Kui endal varasemat kogemust pole või pole kellegi käest tagasisidet küsida, on minu arvates suureks abiks ettevõtte või partneri kohta kättesaadav info internetis.
Koduleht annab päris hea ülevaate sellest, kuidas firma iseendasse ja siis järelikult ka teistesse suhtub või suhtuda võiks.
Andrus Kluge, Eesti Krediidipanga juhatuse esimees
Minu praktikas on lubadustest pigem ikkagi kinni peetud, mitte vastupidi. Pettumuste vältimiseks oleks mõistlik lubadusi tõlgendada lubaja kontekstis. Igal lubajal on erinev kõnepruuk, stiil ja tavad ja lubaduse saajal oleks alati hea neid teada.
Lubadus peaks olema loogiline ja teostatav, muidu on ta ju vaid tühi lootus.
Sageli tekib vaidlus lubaduste mittetäitmise ümber nii-öelda vaikimisi võetud lubadustest. Tegelikult asja sisust ei räägitudki, aga lubaduse saaja tõlgendas enda jaoks olukorda või tehingut ja kujutas omale ette lubaduse, mida tema ise peab antud olukorras tavapäraseks.
Seega oleks kasulik, kui inimesed suhtleks omavahel põhjalikumalt ja räägiks asjad rohkem lahti. Siis on lubadused selgemad, arusaadavamad ja nendest peetakse ka kinni.
Lubadus ei saa olla põhimõtteliselt tingimusteta kehtiv, kui ta ei ole just välja antudki sellisena. Näiteks pangagarantii on alati tingimusteta lubadus.
Samal ajal toob elu vahest ootamatuid olukordi, millega lubaduse andmise hetkel ei osanud keegi arvestada. Sellisel juhul on lubaduse murdmine mõistetav, aga seda tuleb selgitada ja ärimaailmas ka trahvi maksta.
Äri toimib peale vastastikuse usalduse kahtlemata vastastikuse kasu põhimõttel.
Tugevamad ettevõtjad arvestavad selle kasu välja pikas perspektiivis ning ei kohku tagasi mõne lubaduse täitmisest, isegi kui see toob hetkelist kahju.
Hetkel kuum