Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
KUIDAS viia kohtusse sisse pankrotiavaldus?
"Pankrotiavaldust esitada on mõtet ainult siis, kui on lootust võlgnikult midagi kätte saada. Kui sealt midagi kätte ei saa, raisatakse ainult iseenda aega ja närve," ütles NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak.
Sama soovitas ka advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter, kelle sõnul pole hageda mõtet, kui teisel poolel pole raha ega vara või kui ei olda vaimselt valmis kohtuprotsessiks, mis võib venida aastate pikkuseks. Kaaluda maksab tema sõnul ka seda, mida on kättesaadav võlasumma väärt aastate pärast, kui see kohtu abil välja mõistetakse, või kas võlgnik protsessi lõpus veel üldse olemas on.
"Aga kui on näha, et võlgnik hakkab trikitama ja vara välja kantima, siis ei tasu enam rohkem oodata, aeg tiksub siis võlausaldaja kahjuks," vastas Aak küsimusele, millal pöörduda kohtusse.
Ginteri sõnul on kohtusse pöördujatel soovitatav esmalt püüda saada võlgnikult kasvõi e-kirja teel kinnitus võla olemasolu kohta. Sama oluline on tema sõnul koostada tekkinud olukorrast kronoloogia ja organiseerida kõik olemasolevad dokumendid ning hinnata, kuidas paistab teie jutt võlgniku pankroti kohta paberilt. Aak loetles, et kohtusse minnes pani NCC valmis järgmised paberid: leping, mille alusel tekib nõue, nõude olemasolu tõendavad aktid ja arved. Veel läheb vaja raamatupidamislikku väljavõtet, kogu kirjavahetust firmade vahel, loetles Aak.
"Hageja peab teadma, mis juhtus ja mida ta kohtust tahab saada - õiguslik formuleering leidmine on juba kohtu töö," selgitas Ginter.
Samuti tasub enne kohtusse pöördumist kontrollida avalike registrite kaudu, milline on võlgniku olukord, ning arvestada, et kohtusse pöördumisel tuleb maksta riigilõivu ning võib juhtuda, et kohus palub maksta deposiiti summa ajutise pankrotihalduri tasudeks, rääkis Ginter.
Aak soovitas võlgnikul ja võlausaldajal proovida esimese asjana omavahel kokku leppida ja pankrotiprotsessi vältida.
"Kui on juba selgelt näha, et võlgnikul ei ole plaanis maksta, tasub juriidilise nõustajaga nõu pidama hakata. Teine võimalus on kõik alla neelata ja edasi elada," ütles ta.
Fenster Ehituse OÜ pankrotti nõudnud Soudal OÜ-le läks pankrotiavalduse sisseviimine kallikaks maksma.
"Meil oli kaks firmat, Soudal ja Saint-Gobain, kellele Fenster Ehitus oli mõlemale võlgu umbes 60 000-70 000 krooni. Selle päeva hommikul, kui toimus kohtuistung, maksis Fenster mõlemale firmale osa võlast ära," selgitas Soudali juht Erlend Peenema.
Peenemaale läks südamesse, et Fensteri aasta aega vana võla osalise äramaksmise ainuke eesmärk oli pankrotimenetluse algatamine ära nullida, kuid kohus seda ei näinud. Ka kohtukulud mõisteti Fensteri kasuks välja kahelt võlausaldajalt. "Meie meelest oli see täiesti arulage otsus. Võlausaldajad on täiesti kaitsetud. Kellel nahaalsust jätkub, pääseb täiesti karistamatult. Asja moraal on selles, et kunagi ei tohi võlgu lasta liiga kauaks üle tähtaja venida. Kui tähtajast on juba nädal üle, tuleb hakata võlgnikuga tegelema," kommenteeris Peenema.