Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamik võttis pausi II samba sissemaksete tegemisel

"Alates riigi otsusest ja väärtpaberiturgude turbulentsist on teise samba kriitika kestnud pikemat aega. Loogilise tulemusena on tekkinud usaldamatus süsteemi vastu," rääkis SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

SEB Pangas jätkab eilse seisuga 42% teise sambaga liitunutest makseid fondi ka järgmisel aastal. "Aga samas on pilt palju positiivsem, kui me alguses arvasime. Esialgu oli kõige optimistlikum prognoos SEB teise samba jätkajate suhtes 25%," tõdes Holst.

"Tegelik riigi koormus oleneb sellest, mis tingimustel täna mittejätkajad tulevikus kompensatsioonisüsteemiga liituvad, on ju ka neil võimalus liituda süsteemiga 3 + 6%. Kui liitujaid on vähem, siis on ka koormus riigieelarvele väiksem," sõnas ta.

"Ennustati, et jätkab 20%, teisalt on see 15% rohkem, kui prognoositi. Ka need, kes ei jätka, peavad ikkagi mõtlema, kuidas nad saavad pensionipõlves hakkama. Probleemi ei tasu edasi lükata," kommenteeris Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Agnes Makk. "Ainult riigile ei tohiks loota, see pole nii mitte ainult Eestis," lisas ta.

"Rahandusministeerium prognoosis tegelikult väiksemat jätkajate arvu. Mina, tookord riigikogu liikmena, asusin maksete külmutamist toetama mitte lihtsalt eelarvelistel põhjustel, vaid selle pärast, et kriisi ajal ei ole sundsäästmine adekvaatne," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

"Tarbimise järsu languse oludes on see ülearune majandusest raha väljaviimine. Alahinnata ei saa sedagi, et finantskriis õõnestas sambaid kõvasti," sõnas Ligi. Ta lisas, et põhjused on erinevad: riigipoolse stiimuli peatumine, sissetulekute vähenemine või kaotus, pettumus samba negatiivse tootluse ja riigi otsuse pärast.

"Peame siiski selgitama, et tegu oli erakordse sammu, mitte pretsedendiga. Hoiame teise samba regulatiivset keskkonda võimalikult stabiilse ja usaldusväärsena, aga finantskriisi kogemusi kasutades teeme vajadusel ka korrektiive," ütles rahandusminister.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tal pole teist pensionisammast ja ta ei kavatse sellega liituda.

"Mulle ei meeldi pensionisammaste süsteem, kuna see pole piisavalt läbipaistev. Ma proovin oma tulevikku muul moel kindlustada kui anda oma raha fondijuhtidele mängimiseks," sõnas Sooman.

Sooman rääkis, et tuleb uus majandustõus ja fondid kasvavad ja paisuvad. "Kuid selge on see, et järgmine majanduskriis tuleb igal juhul enne minu pensioni ning mis siis jälle sellest fondi rahast saab. Praegu on päevakajalisemaid probleeme," märkis Sooman.

Mööbli tootmise ja disainiga tegeleva firma OÜ PR omanik Johannes Kahu ütles, et ta otsustas teise samba makseid mitte jätkata, kuna ta praegu endale palka ei maksa ja firmast raha välja ei võta. "Sissetulek puudub ning teise samba maksed pole minu jaoks kõige olulisem küsimus," lisas ta.

"Pidin liituma teise sambaga vanusepiiri tõttu. Kuid ma ei usu, et see süsteem mulle kunagi midagi annaks. Tunne on rohkem selline, et ma pean ise niikuinii välja rabelema - mitte et saaks loota sellele, et kunagi saab riigilt midagi," rääkis Kahu.

"Ma küll tükk aega kaalusin, kuna iseenesest ma usun, et selleks ajaks, kui mina ükskord pensioniikka jõuan, siis on neid mängureegleid nii palju muudetud, et ma ei oska üldse arvata, kas sellest on midagi välja tulemas," kommenteeris Maag Lihatööstuse juht Olle Horm teise samba maksete jätkamist.

"Olen skeptiline just määramatuse suhtes. Kuna see asi on veel nii uus, arvan ma, et need reeglid, mis veel praegu kehtivad, jõuavad veel mitu korda muutuda," ütles Horm.