Kristiine keskuse juht: hullemaks enam ei lähe

Oktoober oli suhteliselt parem kuu kui paljud eelnevad, kommenteeris ta jaemüügi tulemusi. Remmelkoore ütlusel oli mullust võrdlusbaasi vaadates langus juba väga suur ja seepärast on ilmnenud paranemismärgid. "Hullemaks enam ei lähe - see on see, mida keegi enam ei prognoosi," uskus ta.

Tema sõnul võib paranemine alata siis, kui inimestel kaob hirm homse ees ega kardeta töökoha kaotust. Tegelikult on ju inimeste säästud rekordkõrgel, aga emotsionaalselt ostma ei tormata, lisas Remmelkoor.

Statistikaameti teatel vähenes jaemüük oktoobris eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 17%. Langust mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus müük vähenes enam kui veerandi. Jaemüügi langus on juulist alates püsinud stabiilne.

Poeketti haldava OG Elektra ASi omaniku Oleg Grossi sõnul võib majandus küll kasvama hakata, kuid jaekaubandusel paremini veel ei lähe. "Töötajatel pole endiselt nii palju raha käes ega hakkagi tulema, sest töötus on väga kõrge ja jätkuvalt kasvab," märkis ta. Müügi tõstmiseks tuleb vähendada töötust, lisas ta.

Ehkki väidetakse, et majanduses asi paraneb, on jaekaubanduses Grossi ütlusel jätkuvalt langus. "Meil on eelmise aasta novembriga võrreldes väga suur langus, detsember tuleb oluliselt nõrgem kui eelmisel aastal. Aasta algus jätkub samas trendis," rääkis ta.

Remmelkoore ütlusel jäi suurte allhindluste aeg aasta esimesse poolde, kui laod olid kaupa täis. "See ei ole aga jätkusuutlik, millest kaupmehed on aru saanud," nentis ta.

Samas märkis ta, et novembri alguse kampaaniad tõid Kristiine keskusele rekordilise müügi, seetõttu oli kuu lõpp rahulikum. "See trend on küll süvenenud, et pärast palgapäeva tehakse põhiostud," sõnas Remmelkoor.

Kristiine keskuse juhi hinnangul on raskeim moe- ja rõivasegmendil, kus emotsionaalseid ostusid ei tehta ja pigem tarbitakse pikemaajaliselt ning praktiliselt. "Elektroonikas on isegi paremini läinud," leidis ta. Juba tooted ise on odavamaks läinud arenduste käigus ja elektroonika väljavahetamise järgi on vajadus kõige suurem, põhjendas Remmelkoor.

Kõige vähem on kannatanud toiduainesektor, samas ei hakka see valdkond tema sõnul ka kõige kiiremini tõusma. "Enne võib see olla rõivatööstus," ütles Remmelkoor.

Tallinna Kaubamaja juhi Raul Puusepa sõnul olid statistikaameti numbrid ootuspärased. "Rõivaste ja jalatsite sektoris oktoobris toimunud languse aeglustumise põhjusi tuleb otsida vähemalt osaliselt septembrist. Ilmaolud ja tarbijate madal kindlustunne ei soosinud sügishooaja alguse oste septembris, ostuotsuseid lükati edasi oktoobrisse," rääkis ta.

Majandusministeeriumi teatel ei toimunud oktoobris jaekaubanduses olulisi muutusi võrreldes eelmiste kuudega. Töötuse suurenemise mõju sisetarbimisele pole olnud niivõrd tugev kui lähiriikides. Näiteks Leedus oli kukkumine enam kui 25% ja Lätis 29,1%.

"Samuti on positiivne, et sellist tarbimise taset suudetakse hoida ilma hoiuseid kasutamata, mistõttu on eraisikute hoiuste jääk pankades enam kui miljardi võrra suurem kui aasta tagasi," kommenteeris ministeerium eile.

Järgnevatel kuudel jääb nende teatel sisekaubandust mõjutama olukord tööjõuturul ning inimeste sissetulekute muutused.

SEB analüütik Ruta Arumäe ütles eile Bloombergi teatel, et sisenõudlus on Eestis lähikuudel jätkuvalt nõrk, kuna euronõudeid täita sooviv valitsus kärbib kulusid ja töökohti.

Oktoobris oli jaemüügi maht 4,5 miljardit krooni.

Enim ehk 41% vähenes ostmine kauplustes, kus müüakse arvuteid, fotokaupu, raamatuid, sporditarbeid ja mänguasju. Eelmistel kuudel aeglustunud langus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes kiirenes oktoobris taas. Märkimisväärselt aeglustus langus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes. Toidukaupade müük vähenes oktoobris 9%.