Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA pangad rebivad vabaks
Võlg on võõra oma. Nii on USA suuremad pangad üksteise järel tagasi maksnud valitsuselt võetud hädaabilaene, mis nende nõrgukestesse vereringetesse TARP- programmi kaudu süstiti.
Et tagastada enda 45 miljardi dollariline võlg, korraldas USA suurpank Bank of America aktsiaemissiooni, mis ootamatult edukaks osutus. Neljapäeval suutis pank müüa 18,8 miljardi dollari eest aktsiaid, mis on suurim kapitali kaasamine USA pangandusajaloos. Sealjuures rõhutas edu aktsiate müügil ka investorite tugevnevat usku finantsaktsiatesse.
Iga aktsia eest sai Bank of America 15 dollarit, mis on kolmapäevasest sulgemishinnast 4 protsenti madalam. Laenu tagasimaksmiseks paneb pank juurde veel 26,2 miljardit oma raha. Järgmise aasta lõpuks peab pank müüma täiendavalt 4 miljardi dollari eest varasid või püüdma seda kaasata turult, et valitsuse nõuetele vastata. Kogu 45 miljardi dollariliselt investeeringult Bank of Americasse teenivad USA maksumaksjad 3,6 miljardit dollarit dividendikasumit.
Nüüd, vabana piiravast aedikust, on tõenäolisem leida pangale ka uus juht septembris oma lahkumisest teatanud Kenneth Lewise asemele.
Kuna Bank of America polnud kaugeltki esimene raha tagastaja, on teine suurpank Citigroup nüüd pisut ebamugavas positsioonis, olles üks viimastest võlglastest ning üks vähestest, kes valitsuse raha on ümber pööranud aktsiateks, mis tähendab et valitsusele kuulub pangast kolmandik ehk umbes 7,7 miljardit aktsiat.
Kuigi panga juht Vikram Pandit on selgelt välja öelnud, et valitsuse raha tagastamine on prioriteetide nimekirjas väga kõrgel kohal, ei saa ta seda kõigi oma murede juures vist niipea lubada. Lisaks on nii suuremahuline aktsiate müük aktsiahinda lammutamata oluliselt keerulisem ning see on lisaks ka tehing, mille üle saab otsuse langetada eeskätt valitsus ise. Pangajuhid on selleks ka survet avaldanud, aga paistab, et ametnikel asjaga väga kiiret pole.
See viib Citi uute muredeni - kuna valitsuse sõnaõigus on suur, ei saa pank oma töötajaid heldelt boonustega üle külvata ning talendid hakkavad vaikselt ära liikuma konkurentide juurde.