Romet Kreek • 10. detsember 2009 kell 21:00

Vedel maagaas purjetab appi

Kui Venemaa ja Ukraina gaasitülide tagajärjel on Euroopa ülekantud tähenduses külma kätte jäänud, meenub ikka uuesti vajadus hajutada sõltuvust Vene gaasist või vähemalt praegustest impordikanalistest. Investorid aga saavad LNG pealt teenida.

Venemaa surub jõuliselt läbi oma uusi gaasitoruprojekte Euroopasse ning ka Euroopa Liidul endal on midagi töös (vähemalt plaanis). Kuid on ka alternatiiv - toru ei ole ilmtingimata vaja. Torupidi gaasi edastamisest kallim lahendus on vedeldatud maagaas (LNG), kuid eks tarnekindlus maksab kah midagi.

Kõigepealt külmutatakse maagaas umbes miinus 162 kraadini ning surutakse kokku. Gaasi ruumala väheneb vedeldades kuni 600 korda. Seejärel läheb LNG kahepõhjalistesse LNG-tankeritesse, mille maht on kuni 250 000 m3. Kui LNG jõuab sihtkohta, lastakse tal soojeneda ja muudetakse taas gaasiks, mida saab olemasolevasse gaasitorustiku lasta. Euroopa ja USA probleem on selles, et LNG infrastruktuuri väljaarendamine on lapsekingades. Maagaasi tootjate poolel on huvi LNG vastu oluliselt suurem. Kõikjale gaasitorusid vedada ei saa, olgu põhjuseks poliitiline ebastabiilsus, sügavad mered või pikad vahemaad, kuid gaasi oleks vaja müüa. Pärsia lahe ääres asuv Katar on maailmas juhtiv LNG-tootja. Kariibi meres asuv Trinidad ja Tobago on maailmale tuntud idüllilise puhkepiirkonnana, kuid tegemist on maailma kümne suurima LNG-eksportööri sekka kuuluva riigiga. Austraalia on võtnud ette väga ambitsioonikad LNG-projektid.

Erinevalt USAst ja Euroopast on Aasia LNG-usku. Põhjuseid on mitu, kuid peamine on torutranspordi infrastruktuuri puudumine ja suured vahemaad. Kui Euroopas katab LNG umbes kümme protsenti maagaasivajadusest, siis Jaapanis on see Wirtschaftsblatti andmetel 96 protsenti, Lõuna-Koreas suisa 99 protsenti.

Kuidas LNG pealt teenida? Et nõudlus pakkumisega kokku viia, on vaja tankereid. Praegu seilab maailmameredel 310 LNG-tankerit. Tankeritel on omanikud - eraldi börsifirmad, aga palju tankereid on ka kütusegigantide omanduses. Kui nõudlus LNG järele kasvab, saavad leiba laevaehitustellimuste näol laevaehitajad ning kaudsemalt ka terasetootjad. Iga vähegi endast lugu pidav suur kütusekompanii on ise või pigem partneritega koos arendamas gaasivälju ning LNG-tehaseid. Et LNG-projektid on ülikallid, jagatakse kulusid (ja kasumeid) meelsasti ka peamiste LNG ostjatega, milleks on sageli Jaapani, Korea, Taiwani, Hiina ja India ettevõtted. Lepingud on pikaajalised (20-30 aastat). LNG-äris on tegevad lisaks rahvuslikele kompaniidele näiteks Chevron, ConocoPhillips, Royal Dutch Shell, Exxon Mobil, BP, Total, aga ka Austraalia enda kütusekompanii Woodside Petroleum, mis reklaamib end kui suurima võimendusega LNG-projekti. Olen viimase aktsionär. Ettevõte on võib-olla liiga ambitsioonikas ning see võib tekitada uute aktsiate teel kapitali kaasamise vajaduse. Käsil on eri faasides mitu eri projekti, ning Lääne-Austraalia osariigivalitsus surub peale kiiret otsustamist. Kuigi samad partnerid on eri projektides osalejad, on nende osalused erinevad ja seetõttu eelistatakse arendamisel eri valikuid. Ohuks on kulude planeeritust suurem kasv ja projektide võimalik venimine. Metsapoole Petrooleumi aktsia ostmiseks on hädasti vaja head maaklerfirmat, mis pakuks võimalust teha tehinguid Austraalia aktsiaturul. Kuigi aktsiat võib leida ka Saksamaal, on selle likviidsus olematu ja sellest tulenevalt võivad hinnad kaunis kummalised olla. Väiksema projektiriskiga on suured kütusegigandid.

Lisaks on käsi LNG sees ka vedelkütuste ladustajal ja logistikafirmal Royal Vopak. Selle Hollandi ettevõtte aktsia on ka investor Toomase portfellis. Royal Vopak osaleb, omab ja opereerib LNG-terminale Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Olulist osa ettevõtte tulemusest see aga ei anna.

Teekay LNG omab 15 LNG-tankerit, mida kasutavad peamised energeetikakompaniid 15-20aastaste fikseeritud prahtimishinnaga lepingute alusel ning veel kümmet kütusetankerit. Suurema osa käibest ja ärikasumist saab ettevõte LNG-segmendist. Ettevõte prognoosis, et üleilmne LNG nõudlus kasvab 2030. aastaks enam kui 50 protsenti.

Vaevalt, et otsustusvõimetu Euroopa hakkab laialdaselt LNGd kasutama, kuid Aasias on see juba aastakümneid kestnud äri. Aasia kasvav energianälg on tuntud ning miks mitte kaaluda selle pealt teenimist?

Hetkel kuum