Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
III sammas jätab pankurid külmaks
Fondijuhid ja pankurid panustavad III samba pensionifondide asemel pigem otse aktsiatesse, lastesse, ettevõtlusse või investeerimisriskiga pensionikindlustusse, mis pakub valikut muudest investeerimisfondidest. Pankurid on enda pensioniinvesteeringutest rääkides tõrksad, mõnigi keeldub kommentaaridest.
"Tõepoolest praegu ma kolmandasse sambasse ei investeeri. See aga ei tähenda, et ma ei usalda meie kolmanda samba fonde," sõnas Swedbanki pensionifondide juht Jelena Fedotova. Kuna ta hoiab end pidevalt kursis finantsturgudel toimuvaga ja on teadlik investor, valis ta riskantsemad investeerimistooted ning investeerib üksikaktsiatesse. "Arvan, et mul on piisavalt teadmisi ja kogemusi selleks, et tegelda aktsiainvesteeringutega, mis aga tähendab oluliselt kõrgema riski võtmist," rääkis Fedotova.
LHV partner Andres Viisemann on enda juhitavasse LHV vabatahtlikku pensionifondi panustanud vaid napid 70 000 krooni ja praegu ta sammast ei kasvata.
"Minu investeering LHV kapitali on kindlasti minu tuleviku seisukohalt olulisem kui investeering kolmandasse sambasse," nentis Viisemann, kes peab end LHV ühe omanikuna vähesel määral ka ettevõtjaks. See on erinevus minu ja teiste fondihaldurite ning enamiku pangahärrade vahel, mis mõjutab mõningal määral ka finantskäitumist, rääkis ta.
Küsimusele, kas fondijuhid peaksid enda juhitavatesse fondidesse investeerima, vastas Viisemann, et ühest vastust pole, kuid oleks veider, kui fondijuht investeerib mõne teise fondijuhi fondi, mis järgib tema enda fondiga sarnast strateegiat.
Nordea pensionifonde juhtiv Olli Enqvist ei ole Eesti resident, mistõttu ei saa ta maksusoodustust ja seetõttu pole investeerimine Eesti pensionifondi tema puhul mõistlik, teatas panga pressiesindaja. Pangajuht Vahur Kraft aga ei soovi enda investeeringutest üldse rääkida, otse III sambasse ta investeerinud ei ole.
"Ma ise tõesti praegu III sambasse investeerinud pole, olen kasutanud likviidsemaid valikuid - näiteks ka tähtajalist hoiust," lausus Swedbank Eesti juht Priit Perens ja selgitas, et sobiv lahendus on individuaalne ja sõltub investeeringu ajast, kogemustest investeerimisel ning investeerimiseks kasutatavast rahast.
"Olen investeerinud täiendavasse pensionisambasse, investeeringute maht jääb alla saja tuhande krooni," ütles Sampo Panga juht Aivar Rehe, kelle jaoks kolmas pensionisammas ei ole praegu siiski prioriteet. "Lähiaastatel on meie pere põhitähelepanu suunatud kõrgharidust omandavate tütarde koolituskulude finantseerimisele ehk investeerime piltlikult pensioni neljandasse sambasse," lisas ta.
LHV Panga juht Erki Kilu on valinud investeerimisriskiga pensionikindlustuse, kuna see võimaldab raha paigutada mitmesse erinevasse fondidesse ühe lepingu kaudu. "Hea meelega jätaks vastamata küsimustele, mis puudutavad isiklikke investeeringuid," lausus Kilu.
SEB kolmanda samba pensionifondi juba ligi miljon krooni kogunud SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing möönis, et oleks imelik, kui tema SEB Varahalduse töötajana kasutaks pikaajaliseks investeerimiseks mõnda muud lahendust ehk investeerimisriskiga elukindlustust või mõne muu fondivalitseja fondi. "See oleks ebaeetiline ja ebaaus meie klientide suhtes," sõnas Kunsing.
Kuigi suurem osa fondijuhte ja pankureid pole ise vabatahtlikesse pensionifondidesse märkimisväärset pensionilisa kogunud, soovitavad nad fonde vankumatult oma klientidele.
"Arvan, et III samba pensionifond on väga hea pikajaline ja hajutatud investeering, mis pakub lisaks ka tulumaksusoodustust," kinnitas Swedbanki pensionifondide juht Jelena Fedotova.
LHV pensionifondide juht Andres Viisemann nentis, et kolmanda samba puhul on oluline positiivne tegur riigi pakutud maksusoodustus. Samas tõi ta negatiivse tegurina välja piiratud likviidsuse.
"Usun, et paljude investorite puhul on kolmandasse sambasse investeerimine parim valik," teatas Swedbank Eesti juht Priit Perens.
"Teine sammas ei suuda kindlasti tagada enamat kui 40 protsenti viimasest oodatavast sissetulekust pensionile minnes, mis teeb mingisuguse lisainvesteeringu pensioni tarvis hädavajalikuks," sõnas SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ja kiitis ka samba päritavust ning maksusoodustust.
LHV Panga juht Erki Kilu soovitab samuti pensionisambaid. "Igal juhul peab oma pensioni suuruse eest igaüks ise hoolt kandma - olgu selleks siis II ja III samba pensionitooted või muud investeeringud," teatas ta.