Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    See aasta läks põhja oodates

    Taustaks üleüldine kehv majandusseis, palgakärped ja nädalast nädalasse suurenev töötute arv.
    Samas kasvas aasta jooksul märkimisväärselt eraisikute hoiuste maht - septembriks pea 60 miljardi kroonini. Aga majanduskriisiga ettevaatlikuks muutunud tarbija kinnisvara soetama ei kiirusta. Maaklerid tööpuuduse üle ei kurda, ent tehinguteni jõuavad vähesed ostuhuvilised.
    2008. aasta finantskriisi tagajärgedega pole olnud lihtne kohaneda. Kinnisvaraturul peegeldas seda üha suurenev lõhe pakkumis- ja tehinguhindade vahel. Müüjatel on olnud raske leppida oma vara väärtuse kahanemisega ja nii suurenes buumiaegne 13% suurune pakkumis- ja tehinguhindade vahe septembriks 30%ni. Ostuhuvilisi ärgitas kujunenud olukord tegema agressiivseid pakkumisi hinna alandamiseks, millega müüjad siiski kaasa ei läinud.
    Tehingute maht kukkus järsemalt kui tehingute arv. Näiteks tehti III kvartalis 9279 tehingut, mis on 25% vähem kui mullu samal ajal, tehingute maht - 4,8 miljardit krooni - kahanes koguni 50%.
    Pangad keerasid turule selja, suur osa tehingutest tehakse omavahenditest. Võimalus laenu saada on vaid põhjalikult kontrollitud ja kindlal kliendil. Omafinantseeringu osa suurenes, laenuperiood lühenes. Lõplikult sai selgeks, et buumi tipus laenuga soetatud vara müües ei pruugi summa laenujääkigi katta. Pankade kontole sigines ohtralt kinnisvara, sundmüükide osakaal kasvas ning see surus turuhindu veelgi madalamaks.
    Aastat iseloomustab lõputu "põhja otsimine" - millal ometi lõpeb hinnalangus ja turg taas tõusule pöörab. Kinnisvarabürood on prognooside tegemisel olnud ettevaatlikud, ent ikka kuulsime aeg-ajalt hüüatusi: nüüd on õige aeg osta! Näib, et aasta lõpukuud mõningaid positiivseid märke isegi ilmutavad. Pealinna korteritehingute hinnad on paaril viimasel kuul tõusnud, pangad on pisut vastutulelikumad. Turul tervikuna aga pöördest sel aastal paraku veel rääkida ei saa.
    1. Millega jääb meelde 2009. aasta? 2. Mis mõjutas kinnisvarasektorit enim? 3. Mis on selleaastane õppetund tulevikuks?
    1. Majanduskriis, eelarvekärped ja tööpuudus.
    2. Majanduskriis.
    3. Mõõdukus ja pikaajaline planeerimine on olulised nii ettevõttes, riigis kui ka majapidamistes.
    1. Suhted inimestega, järjepidev õppimine ja kogemuste kasv, aktiivne tegutsemine igas olukorras.
    2. Klientide väga suur passiivsus kinnisvaraturul osalemisel ja finantssektori väga range laenupoliitika.
    3. Selliseid kogemusi ja sellest tulenevat tarkust ei saa mõned inimesed ja riigid terve eluaja jooksul. Tark ei torma ehk enne tuleb seitse korda mõõta ja alles siis lõigata.
    1. Järsk hinnalangus, ülimadal tehinguaktiivsus, sundmüügid.
    2. Suurim mõjutaja oli loomulikult 2008. aasta sügisel lahvatanud finantskriis, mis viis kõikide ülejäänud negatiivsete arenguteni, nagu ülemaailmne usaldamatus, laenukraanide kinnikeeramine, kinnisvara kiire hinnalangus, tööpuuduse kiire kasv, tuhandete ettevõtjate ja eraisikute makseraskused.
    3. Lõplikult sai kinnitust asjaolu, et Eesti ei toimi muust maailmast eraldiseisvalt, ehkki veel paar aastat tagasi valdav osa eestlastest tahtis seda uskuda. Ärijuhtimise seisukohalt said kõik endale teise kõrghariduse, mis on palju väärtuslikum kooliseinte vahel jagatust: kuidas kiirelt 180 kraadi teinud majanduskeskkonnas ellu jääda. Kolmas õppetund on, et reaalne ettevõtte kasv saab tulla siiski toodete ja teenuste arendamisest, mitte laenuraha kokkukrahmamisest ning selle arutust kulutamisest.
    1. Hinnalangus ja energiatõhusus.
    2. Lõppevat aastat kinnisvaraturul mõjutas kindlasti kõige rohkem jätkuv majanduslangus ning pankade range laenupoliitika.
    3. Inimesed peaksid rohkem mõtlema energiatõhususele. Energia säästmine on esmane prioriteet. Praeguses maailmas ei piisa ainult säästupirnide kasutamisest, vaid sel teemal tuleb mõelda laiemalt ning suuremalt. Tähelepanu tuleb pöörata madala energiatarbimisega hoonete rajamisele ja vanade ehitiste muutmisele energiasäästlikemaks.
    1. Talv - lootusetus, kevad-suvi - võitlus, sügis - uus lootus.
    2. Vaatamata raskele seisule majanduses ja suurele tööpuudusele, mõjutas meid usk ja optimism, mis hoidis ära kollapsi, eriti kui võrrelda meid kas või lõunanaabritega.
    3. Lõpuks on isegi rohujuure tasandil inimeste teadvusesse jõudnud arusaam, et rikas pole see, kes palju teenib, vaid see, kes vähe kulutab.
    Autor: Tea Taruste
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.