Aivar Hundimägi • 14. jaanuar 2010 kell 21:00

Rikaste TOP: Põlevkiviõliga kauplejaid jälitab minevikutaak

Priit Piilmanni, Elar Sarapuu, Margus Kangro ja Ants Laose enam kui kümme aastat tagasi punutud finantsskeemid ja äritegevus varjutab paratamatult ühe Eesti võimsama tööstusettevõtte VKG praeguseid saavutusi. Olgu selleks siis uue õlitehase rajamine või tsemenditehase plaanimine.

TSIKi maadlustrennist tuttavad Piilmann ja Sarapuu alustasid 1990. aastate alguses väikest kütuseäri, tuues Leedust Eestisse autokütust, alguses ühe paakautoga, hiljem mitmega ning siis juba rongidega. Neil oli toona karmide meeste kuulsus ja nende juurde kardeti tööle minna.

Kütuseäri läks aga hästi ja 1994. aastal asutasid nad kahasse firma Eriõli, mille tegevuse kohta kogusid hiljem nii maksuamet, prokuratuur, politsei kui ka rahapesu andmebüroo mitu kaustatäit dokumente.

1990. aastate keskel jooksis Eriõli heausksena läbi salakütuseäri uurimistest. Hiljem pankrotikuritegude ja rahapesu uurimistest.

1995. aastal ostsid nad ära Tartu kütuseärimehe Jüri Lõsaku pankrotistunud LMRA, alustasid koostööd Vene firmaga Orenburgneft ning aasta hiljem soetasid osaluse Bekkeri sadamas, kus nende huvid põrkusid hiljem Endel Siffi huvidega.

1997. aastal tegid nad tehingu, mis tõstis nad kümme aastat hiljem Eesti rikaste edetabeli etteotsa. Eriõli erastas põlevkivikeemiakombinaadi Kiviter. Tehingut rahastas Ühispank, kelle juhtidega tegid Piilmanni ja Sarapuu väidetavalt tuttavaks tollased toidutööstuskontserni ETFC Grupi omanikud Toomas Kõuhkna ja Oliver Kruuda.

Piilmannist ja Sarapuust saavad kuulsa, kuid pärast börsikrahhi kurikuulsaks saanud nn Ühispanga fänniklubi liikmed. Nii kutsuti ettevõtjaid, kes said Ühispangast laenu, kuid osa laenuraha pidi liikuma börsile, et toetada Ühispanga aktsiat.

Toona liikusid meedias ka spekulatsioonid, et vastutasuks usalduse eest sai fännklubi majandustulemustest ja teistest olulistest uudistest teada kaasaktsionäridest varem. Siseinfo kasutamine oli siis levinud praktika.

Kõik oli ilus seni, kuni aktsiaturud tõusid. 1997. aasta sügisel haaras aga Tallinna börsi langus endaga kaasa ka Ühispanga fänniklubi liikmed. Piilmanni ja Sarapuu jaoks oli tulemuseks Kiviteri ja Eriõli pankrotistumine 1999. aastal kahekuulise vahega.

Kiviteri erastamiseks võtsid Eriõli mehed Ühispangast laenu, aga 60,3 miljonit sellest suunasid kohe Ühispanga aktsiatesse. Paar kuud hiljem 1998. aasta jaanuaris olid nad sunnitud aktsiad maha müüma, teenides 18 miljonit krooni. Kokku võlgnes Kiviter aga pangale üle 100 miljoni krooni. Lisaks veel võlad teistele partneritele. Kiviteri pankroti algatas Eesti Põlevkivi, mida juhtis legendaarne Väino Viilup, kes toona pildus Piilmanni ja Sarapuu aadressil tuld ja tõrva ning on öelnud, et ta ei saa aru, kuidas sellised inimesed saavad nii suuri ettevõtteid juhtima hakata.

Pankrotioht sundis mehi Kiviteri tükeldama ja lavale astusid erinevad offshore-firmad, mille abil üritasid erastajad pankrotivara seast päästa väärtuslikumat kraami ning Ühispank oma laenu. VKG praeguste omanike kõrge koht Äripäeva rikaste edetabelis näitab, et see ülesanne õnnestus neil palmisaartel asunud firmade abil edukalt täita.

Ühispank pööras Kiviteri vastu oleva võlanõude täitmisele ning teenis tütarfirmade vara müügist 103 miljonit krooni. Selle raha lasi pank aga kanda Eesti äriilmas ühe tuntuima offshore-firma Golfberg Holdings arvele. Tegemist oli Ühispanga juhtide kontrolli all olnud offshore'iga, mis viitab, et pangajuhid päästsid küll buumi ajal antud laene, kuid päästetud raha ei pruukinud jõuda panka tagasi.

Piilmann ja Sarapuu otsustasid peituse lõpetada 2004. aastal, kui nad avalikult tunnistasid, et on endiselt Kiviteri järglase VKG omanikud. Ega selles polnud ka keegi varem kahelnud.

Palmisaarte firmade abil peitusmängu lõpetamise järel selgus aga, et omanikeringis on veel kaks tuntud meest - Margus Kangro ja Ants Laos.

Viru Keemia Grupi suuruselt teine omanik Margus Kangro juhtis 2005. aasta maini Ühispanga korporatiivpanganduse divisjoni. Tõenäoliselt just tänu oma ametile pangas sai ta 95 000 krooni eest osaluse VKGs ehk sisuliselt kasutas rikastumiseks sama skeemi, mida ka tema ülemus Ain Hanschmidt Infortaris.

"Imesid maailmas ei juhtu. Ma ei eitagi, et algusest peale on teatud asjad olnud kokku lepitud," ütles ta Äripäeale, kui ajakirjanik Peeter Raidla tema osaluse 2005. aastal ehk pool aastat pärast pangast lahkumist avalikuks tegi. Samas eitas Kangro toona, et tema tegevus pangas ja osaluse omandamine VKGs oleks kuidagi olnud seotud.

"Olin noor ja vaene mees ning tegin pangategevuse kõrvalt roppu moodi tööd. Ja kui nüüd keegi seda mulle ette heidab... Veel mõned aastad tagasi ei olnud olukord Viru Keemia Grupis sugugi nii roosiline nagu praegu. Olime ainukesed, kes sealt minema ei jooksnud. Oleme ettevõtte heaks ikka kõvasti tööd rabanud. Mis puutub Ühispanga laenudesse, siis mina ei saanud neid kuidagi anda. Ja oma äriosalusi olen pangas alati korrektselt deklareerinud," selgitas Kangro.

Noore mehena Ühispangas 1990ndate keskpaigas juristina alustanud Margus Kangro tõusis paari aastaga Hanschmidti ja teiste Ühispanga juhtide eriliseks usaldusaluseks, asudes kapitaliturgude direktori toolile. Just Kangro oli see, kes aitas börsikrahhi ja nn Vene kriisi järgselt viia lõpule mitu salapärast tehingut, mille tulemusena on nii mõnigi mees tõenäoliselt elu lõpuni taganud endale koha Äripäeva rikaste edetabelis.

Praegu on Kangro VKG aktsionär firma Alvekor kaudu, mille omanikuks sai ta 2002. aasta suvel. Selle firma suurimaks tehinguks oligi VKG aktsiate omandamine.

Teine suurem ost oli seotud samuti Ühispangaga. Koos Priit Piilmanniga soetas ta Ühispangalt endise Tallinna Panga peahoone Vabaduse väljaku ääres linnavalitsuse kõrval. Sarnaselt VKGga pidid aga mehed ka selle hoone omanikena alguses näitama palmisaarelt pärit investoreid.

VKG suuruselt kolmas omanik on Edgar Savisaare valitsuses kaubandusministriks olnud Ants Laos, kes oli lühikest aega ka erastamisagentuuri nõukogu liige. Toona langetati näiteks Rakvere Lihakombinaadi ja Kalevi erastamisotsused.

Just Laos oli see, kes tegi nõukogu liikmena tugevat kuluaaritööd, et Kalevi erastamiskonkursi võidaksid Talinvest ja ETFC Grupi omanikud. Sama ärigrupp sai endale ka Rakvere lihakombinaadi. Hiljem asus Laos ametisse ETFC Grupi etteotsa ning kuulus ka omanike sekka.

Sarnaselt Kangroga ei pidanud ka Laos osaluse eest suurt raha välja käima. Laos on öelnud, et sai VKG aktsiad, kuna nõustas ettevõtet pikka aega. Nii on Laose ja Kangro kaasamist selgitanud ka Piilmann, kelle sõnade kohaselt oli ettevõte kehvas seisus ning Laos ja Kangro abil suudeti firma päästa ja tasuks said nad osaluse VKGs.

Hetkel kuum