Hannes Sarv • 20. mai 2010 kell 5:48

Pooled avastatud pettureist jäävad võlgu

Maksu- ja tolliamet (EMTA) on nelja aasta jooksul kontrollide tulemusel avastanud deklareerimata makse 3,8 miljardi krooni eest. Täiendavalt tehtud maksuotsuste alusel on sama aja jooksul laekunud aga vaid poolteist miljardit krooni, ülejäänu laekumine on kahtlane.

Lihtsalt korrutades-jagades saaks maksmata jäänud maksude ehk 2,3 miljardi krooniga teha ära üksjagu asju. Nt võimaldaks see praegu käimasolevat Loo-Maardu teelõigu renoveerimist rahastada tervelt kuuel korral. Või teisalt saaks ehitada Eesti Kunstiakadeemiale ühe õppehoone asemele neid viis tükki. 2,3 miljardi krooni eest oleks võimalik maksta kolm aastat meie politseinikele palka. Või poolteist kuud välja pensione.

Seda raha aga ei ole ja suures osas jäävadki kroonid, mida amet kontrollimise käigus lisaks küsib, kättesaamatuks.

EMTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on laekumised alati ajaliselt nihkes. "Ei saa üheselt võrrelda perioodil tuvastatud tasumata makse ja laekumisi. Tasumist võivad edasi lükata vaidlustamised. Samuti võtab sissenõudmise protsess aega," selgitas ta.

Veermäe: raha võib jääda kättesaamatuks"On teatud hulk selliseid maksumaksjaid, kes ei soovigi makse maksta. Need isikud üritavad erinevate skeemide kaudu oma ettevõtted maha jätta ning vältida sel kombel maksukohustuste täitmist," ütles Veermäe. Tema sõnul on maksuameti poolelt vaadatuna põhiprobleem varata äriühingud, kellelt pole võimalik midagi sisse nõuda. "Osa juurdemääratud maksudest jääb paratamatult ka laekumata," sõnas ta, kuid lisas seejuures, et maksuhalduri eesmärk on avastada ja tõkestada pettused.

Kõrgema riskiga valdkonnad on Veermäe sõnul ehitus, jae- ja hulgikaubandus, metsandus, kütuse ning vanametalli müük. Riskide tundmine on kergitanud maksupetturite avastamise protsendi 90 ligi.

Maksumaksjate liidu juhatusse kuuluva Lasse Lehise sõnul võib see maksumaksjate moraalile laostavalt mõjuda, kui eeldatakse, et kontrollitakse ainult neid, kelle kohta ümbrikupalga ja fiktiivsete arvete kasutamine on eelnevalt välja arvutatud. "Väikeste summade ja väikeste rikkumiste puhul vahelejäämise tõenäosust peaaegu ei ole, sest EMTA ei pea vajalikuks n-ö profülaktika korras revisjone läbi viia," lisas Lehis.

Maksude sissenõudmises oleks aga keeruline paremat tulemust saavutada. "Maksud määratakse mitu aastat tagantjärele, kontrolli ja vaidluse periood on üldjuhul veel mitu aastat. See tähendab, et kui maksuseadust rikkunud isik on ebaausalt tulu teeninud, siis tavaliselt on see raha praeguseks ammu kulutatud," hindas Lehis. Samuti tõi ta välja, et levinud maksudest viilimised, nagu ümbrikupalgad või fiktiivsete arvete kasutamine, toimuvad reeglina pikema aja jooksul. "Kui mitme aasta jooksul ebaausal teel säästetud raha korraga sisse nõuda, siis tavaliselt üks tavaline ettevõte ei ole selleks suuteline, isegi kui ta seda väga tahaks," viitas ta ühele võimalikule põhjusele, miks need maksud tasumata jääda.

Nestor: seadusi keeruline muuta

"Ma ei ole päris kindel, kas maksuameti ja paljude teiste riigiametite efektiivsust on tarvilik hinnata kroonides," sõnas riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor. Tema sõnul avaldub ameti efektiivsus selles, kui targalt ja kui operatiivselt suudetakse seaduste raamides toimetada ning vajadusel muudatusteks ettepanekuid teha. Samas lisas Nestor, et seaduste muutmine on alati keeruline. Tema sõnul muudab riigikogu tihti seadusi eesmärgiga maksuseaduses auke lappida. "Sageli on tulemuseks uute aukude avastamine. Oleks lihtsameelne arvata, et seadusandja ja maksuamet suudaksid kogu seda "loomingulist" protsessi ette näha. "Küll aga võiks kiiremini reageerida," hindas ta.

Maksude deklareerimata jätmise eest karistatakse Eestis rahatrahviga.

Endise rahandusministri Taavi Veskimägi sõnul tuleb eristada, kas maksude tasumata jätmine on pahatahtlik või majandusolukorrast tulenev. "Arvan, et efektiivseim karistus oleks ära võtta võimalus edaspidi äritegevust arendada. Aga siis on oluline, et see pahatahtlikkus oleks tuvastatud," sõnas ta.

tasub teada

Mullu vaidlustati 245 maksuotsust summas 536 miljonit krooni.Eelmise aasta juurdemääramiste puhul käib vaidlus 454 miljoni krooni osas.EMTA edastatud andmetel on praegu maksuotsuste osas kohtuvaidlusi 630 miljoni krooni osas.Aastail 2008-2010 küündisid trahvid maksude deklareerimata jätmisel 50 000 kroonini.Allikas: EMTA

Hetkel kuum