Anne Oja • 20. mai 2010 kell 17:03

Rask süüdistas riigikogu nihilismi süvendamises

Riigikohtu esimees Märt Rask heitis riigikogulastele ette, et nad lükkasid seaduste vastuvõtmise juba teist aastat viimasele minutile, mis näitas seaduseandja lugupidamatust rahvasse ja süvendas nihilistlikku suhtumist õiguskorda.

Järgneb väljavõte Märt Raski kõnest riigikogus.

Eelmise aasta ettekandes peatusin muu hulgas ühel ebaõnnestunud seadusloome sooritusel. Nimelt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse ülikiirel jõustamisel mõne tunni jooksul pärast Riigi Teatajas ilmumist, seega ilma mahuka seaduse tundmaõppimiseks vajaliku vacatio legis'eta. Analüüsides tekkinud olukorda ja võimalikke tagajärgi kasutasin nimetatud seadusloome kohta lauset: "Selline asi ei tohiks iial korduda!" Kahjuks kordus sama toimingute rida 2009.-2010. aasta vahetusel. Uus kohtutäituri seadus võeti vastu 9. detsembril 2009 ja avaldati Riigi Teatajas alles 31. detsembril ning seadus jõustus 1. jaanuaril 2010. Kohtutäituri seaduse rakendussätetega tehti muu hulgas väga mahukaid muudatusi pankrotiseaduses (kokku 151 muudatust) ja täitemenetluse seadustikus (53 muudatust). Selline üleöö seaduste jõustamine ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kahetsusega tuleb märkida, et toodud näidete järgi ei jõustatud seadusi isegi mitte üleöö, vaid sama päeva ööl, mil need välja kuulutati. Seaduseandja lugupidamatu suhtumine seaduse adressaatidesse ja üldtunnustatud seadusloome põhimõtete eiramine süvendab nihilistlikku suhtumist õiguskorda. Jään oma eelmisel aastal väljaöeldud mõtte juurde ka seekord: "Selline olukord ei tohi korduda!"

Vikipeedia andmetel on nihilism (ladina sõnast nihil 'eimiski') filosoofiline positsioon või maailmavaade, mille järgi maailmal, aga eriti inimese elul ei ole tähendust, eesmärki, mõtet ega väärtust. Nüüdisajal on nihilism omane mitmele protestiliikumisele, näiteks pungile.

Hetkel kuum