Katre Pilvinski • 21. mai 2010 kell 8:37

WSJ: Eesti õppetund Kreekale

Kui Kreeka probleemid nägid mullu suvel päevavalgust, hakkasid sireenid kõlama, et riik võiks ennast oma eelarvepoliitika segadusest välja devalveerida – kui neil ainult oleks oma valuuta.

Kuid on olemas parem moodus, kirjutas Wall Street Journal. Eesti, Leedu ja Läti on eeskujud, kuidas lahendada eelarvekriisi devalveerimise sireenidele alistumata.

Eelmisel nädalal keset europaanikat aktsepteeris Euroopa Komisjon Eesti avalduse ühineda Euroopa ühisrahaga. Eesti 2009. aasta valitsussektori võlg on 7,2 protsenti, mis on väiksem kui Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Portugali eelarvedefitsiit, rääkimata Kreekast. 

Üks Eesti eelarvepoliitika edusid on olnud riigi finantsstabiilsus. Pärast taasiseseisvumist sidus Eesti oma valuuta Saksa margaga. Eesti loobus oma finantsautonoomiast enam kui dekaadi eest ning on saanud paremini hakkama valides stabiilse valuuta. Jah, see on nõudnud suuremat distsipliini ning valitsuse rangust viimastel aastatel. Kuid range distsipliin on taaselustanud investorite usalduse ning kaitsnud sügavama krahhi eest elatustaseme languses, kirjutas ärileht.

Tõeline iroonia seisneb aga selles, et nüüd, kui Eesti on euro ootel, näib eurotsoon ise olevat ohus. Eesti rahandusminister märkis eelmisel nädalavahetusel, et Eesti näib sisenevat ühisraha plokki, mis on muutunud palju vähem distsiplineerituks, kui Eesti ise on olnud viimased kaks dekaadi. Nagu Balti riigid on näidanud, Euroopa probleem pole euro, vaid selle läbikukkunud fiskaalpoliitikad.

Hetkel kuum