Indrek Kald • 24. mai 2010 kell 9:54

Eesti edukaim ELi raha kasutaja

Aastail 2007-09 oli Eesti kõige edukam Euroopa Liidu struktuur- ja põllumajandusfondide rahade kasutaja Kesk- ja Ida-Euroopas, näitab KPMG värske uuring.

Uuritud kümne regiooni riigi seas on Eesti ainus, kes on tänaseks võtnud kohustusi ligi 44 protsendi kasutamiseks riigile eraldatud ELi toetusrahadest. Järgnevad Leedu 41 ja Ungari 39 protsendiga. Eesti toetuste eelarve kokku on ligi 80 miljardi krooni suurune, teatas KPMG Baltics AS.

Kõige tulemuslikumalt on Eesti rakendanud ELi toetusi transpordi valdkonnas. Võrreldes teiste riikidega on kõige vähem sõlmitud kokkuleppeid energiasektori toetuste eraldamiseks.

Uuringut koordineerinud KPMG ärinõustamise juhi Karin Rätsepa sõnul on Eesti lisaks tulemuslikule toetusrahade rakendamisele suutnud hästi kohaneda ka finantskriisiga. "ELi fondide puhul keskendus riik toetusrahade eraldamiseks loodud süsteemide lihtsamaks ning kiiremaks muutmisele," märkis ta.

Rätsepa sõnul näitab viimase aasta analüüs, et toetuste rakendamisel ollakse edukamad valdkondades, kus tuleb teha suuremahulisi investeeringuid, näiteks transpordi vallas. "Eestis on erandlik seis suure eelarvega põllumajanduse ja maaelu toetusprogrammide puhul, kuna toetusesaajatele on osutunud keerulisemaks omafinantseeringu kaasamine," rääkis ta.

Aastani 2013 on Eestil võimalus investeerida ELi toetusraha kokku ligi 66 miljardi krooni ulatuses. Koos riikliku kaasfinantseerimisega investeeritakse erinevate valdkondade arendusse ligi 80 miljardit krooni. Suuremad perioodi jooksul toetatavad valdkonnad on energiamajandus, ettevõtlus, haldusvõimekus, haridus, infoühiskond, keskkonnahoid, regionaalne ja kohalik areng, teadus- ja arendustegevus, transport, tööturg ning põllumajandus, maaelu ja kalandus.

Perioodil 2007-09 on Eesti võtnud enim kohustusi toetusrahade eraldamiseks transpordi, ettevõtluse arendamise, keskkonna ja inimressursi arendamise vallas. Antud toetusperioodil on Kesk- ja Ida-Euroopas ligi 45% ELi toetusrahadest (kokku 120 miljardit eurot) võimalik investeerida transpordi, põllumajanduse ja kalanduse sektori edendamiseks. Samuti on EL tervikuna enim toetamas inimressursi, keskkonnahoiu ja ettevõtluse arengut. Kõige vähem investeeritakse seitsme aasta sees raha tervishoiu edendamisesse.

Hetkel kuum