Veohind on loodetavasti mitte euro, vaid turu nägu

"Lihtsalt konverteerimine kaob ära. Kindlasti läheb mugavamaks," kirjeldas Transring Tartu OÜ juht Jaak Kivisild olukorda, kus Eestis vahetab euro krooni välja. See käib nii kliendi kui ka vedaja kohta.

Samuti pidas ta alusetuteks kartusi, et euro tulekuga kerkiksid veotariifid. Klientidele, kes arveldavad Eestist välja, jääb üldiselt kõik samaks. Vast kolmandate maadega arveldamine võib muutuda, kuna lähtevaluutaks saab krooni asemel ju euro, arvas ta.

Samas tõdes Kivisild, et tariifid sel aastal ikkagi kerkivad - kuid mitte euro tuleku tõttu, vaid vedajaid on jäänud väheks ja hinnasisendid, nagu kütus, määrded, varuosad, on kallinenud. Ilmselt tuleb 20%-line hinnatõus. "Tariifid võiksidki juba tõusta. Pole need ju eriti kõrged olnudki." Kütuse kohta, mille toorme naftabarreli hind on maailmaturul kolme nädalaga langenud pea viiendiku, nentis Kivisild, et siinsed müüjad reageerivad tõusule kiiresti, kuid langus pole kerge tulema.

DSV Transpordi juhataja Jaan Lepp ei osanud näha seoses euro tulekuga samuti mingit erilist muutust.

"Kui euro tulekuga hinnad lähevad üles, nagu mujal on juhtunud, siis efekt võib-olla tuleb. Puhttehnilisi muutusi ei oska prognoosida," ütles ta.

Sarnaselt Kivisillaga, nägi Lepp sellel aastal veotariifide tõusu umbes 20%. Teguriteks ikka kallinev kütus, samuti veoturul aina enam tunda andev vedajate vähesus. "Vedajate defitsiit juba ongi käes. Uusi autosid peale ei tule ja vanemad kukuvad ära," lisas ta.

Nii ongi just viimasel kuul hakanud veotariifid vaikselt üles kerima. Muutunud on ka olukord veolepingutes. Seni olid kriisi ajal õnnelikud lühikese lepingu pidajad ja pika lepinguga kliendid olid hädas. "Kliendid said turul vabalt šopata ja pikki lepinguid ei teinud. Enne olid hädas pika lepinguga kliendid, nüüd on vastupidi," selgitas ta. "Pika lepinguga kliendid on nüüd õnnelikud, praegu on riskid läinud teise serva," lisas ta.

Teisalt aga on heas seisus ka need vedajad, kellel on sõlmitud pikaajalised veolepingud, kuhu on sissekirjutatud muutuv kütuse hind. Seega valusaima löögi saavad siseriiklikud vedajad, kellel puuduvad muutuva kütusehinnaga lepingud. Samuti kliendid, kes panustavad lühikestele lepingutele - nüüd küsib vedaja iga kord aina rohkem raha.

Lennukaubaveos on olukord sarnane. Balti Logistika ASi Baltimaade arendusjuht Magnus Lepasalu nentis, et praegu ta ei näe, et klientidele midagi muutuks. Märgitakse lennukaubaveos hinnad ju niikuinii eurodes ja mingit valuutavahetust ei tule. Samuti ei peaks tema sõnul midagi ka korralduslikult muutuma.

Samas möönis ta, et veotariifid kerkivad ikkagi, teguriks nõudmine-pakkumine rahvusvahelisel turul. "Tariifidel on tendents kasvu suunas. Võib-olla tuleb kasvuks 10-20%," pakkus ta.

"Põhimõtteliselt midagi oluliselt ei muutu - ei meile ega klientidele," sõnas ACE Logistics Group ASi tegevjuht Andres Matkur euro tulekuga kaasneva kohta. Edaspidi on hinnad ja arved lihtsalt eurodes.

Tariifide muutusi juba selle aastanumbri sees möönis temagi. "Raske öelda, kui palju tariifid tõusevad. See sõltub paljuski erakordsetest sündmustest, näiteks tuhapilvest. Põhi on hindades juba ära olnud." Hinnad on juba tõusmas ja kerkivad sel aastal 5%.

Veotariifid kerkivad ilma eurotagi. Lisaks tuleb ka ümardamine.

Kuid 20%-line hinnatõus sellel aastal oleks hea, siis saaks kõik rea peale. Samas kardan, et turg seda juhtuda ei lase. Vajalikku juurdehindlust ei saa, kuid midagi ikka saab.

Teisalt on juba vedajate defitsiit käes. Kaupa on, kuid pole vedamiseks transporti.

Tariifide kallinemine sellel aastal 20% oleks hea tingimusel, et kütuse hind jääb praegusele tasemele. Defitsiidi tingis olukord, kus vahepealse masu ajal uusi autosid peale ei tulnud, kuid vanad lagunesid ära.

Praegu käituvad pangad ja firmad väga jõhkralt, lisaks on inimesed kriisist väsinud ja nii need pankrotid sagenevadki. Vedajaid jääb vähemaks. See omakorda annab võimaluse veohindasid kergitada. Samas on tunda, et turul toimub elavnemine ja nõudlus kasvab.

Kardan, et sügisel tuleb veel üks kukkumine. Siis on vaja toiduainete tootjatel teha rohkem vedusid. Kuidas siis küll veoturg vastu peab!?

Minu meelest on veohinnad seoses majandusoludega häbematult all. Kui need ei tõuse, siis olukord veonduses ei parane. Vedajatel on ju vaja kütust ja kumme osta, autosid remontida.

Näiteks Euroopa Liidus on hinnatõus ülioluline. Veohinnad Venemaale on käinud pidevalt üles ja alla. Euroopas aga on lisaks veel maksetähtajad ülipikad: 60-90 päeva pärast töö tegemist. Nii võtavadki enamik vedajad käibekrediiti.

Loodan, et veohinnad nüüd tõusevad. See sõltub küll paljudest majandusteguritest. Kui majanduslanguse ajal olid ülevõimsused, siis nüüd on alavõimsused ja ongi loodud pinnas hinnatõusuks.

Vedaja amet on voorimehe amet. Kui on nõudlust, siis tariifid tõusevad. Mõistlikud veohinnad kujunevad vabaturu tingimustes.