Väinu Rozental • 2. juuni 2010 kell 5:35

Euro toob ettevõtjale kulu ja IT-firmale tulu

Euro toob tööd ja leiba äritarkvara arendajatele ning kulusid ja peavalu ettevõtjatele - teadlikumad on asunud firma tarkvarasüsteeme üle vaatama, et tagada uuel aastal tõrgeteta euroarveldused.

Audiitorfirma OÜ Rimess juhi Mati Nõmmiste sõnul on üldsus justkui uinutatud teadmisega, et kroon on kindlalt seotud euroga ja euro tulles muudame kõik ära vastavalt kursile ning asi klaar. "Tegelikult ei puuduta eurole üleminek ainult finantsaruandlust ja raamatupidamist, vaid kõiki infosüsteeme, kust Eesti kroon ühe näitajana läbi käib," rõhutas ta.

Nõmmiste sõnul peaks iga ettevõtja mõtlema, kus võivad kitsaskohad tekkida. "Kui standardsete tarkvaralahenduste puhul teevad vajaliku muudatuse tarkvaraarendajad ehk ise ära, tuleks muret tunda, et ka spetsiaalselt sellele ettevõttele loodud tarkvaras muudatusi tehtaks," lisas Nõmmiste.

Leping katab standardlahenduse kulu

Harju Elektri finantsdirektor Karin Padjus ütles, et euro ei tohiks neile olulist kulu ja peavalu tuua. "Ostsime eelmise aasta oktoobris kõige uuema tarkvaraversiooni, mille abil saame kõik eurole üleminekuga seonduvad probleemid sujuvalt lahendada," rääkis ta. "Meil on tarkvaraarendajaga väga üksikasjalik leping selle kohta, mis läheb garantii alla, mis läheb hoolduse alla ja mis arenduse alla. Standardlahenduste eest me lisa maksma ei pea," lisas Padjus.

Tema sõnul on neil omaette tarkvara ka kauplustele ning selle arendaja deklareeris valmisolekut kõik vajalik ära teha. "Lepingu järgi on nad sunnitud kõik pealesurutud muudatused ära tegema oma kulu ja kirjadega, sest me maksame ju neile igakuist tasu," kinnitas Padjus.

Tartu Tarbijate Kooperatiivi juht Tarmo Punger nii optimistlik pole. "Hoolduslepingu eest hoiab tarkvaraarendaja sul püsti olemasolevaid asju, aga kui sa palud näiteks komakoha tõsta ühe ühiku võrra paremale, siis öeldakse, et see on arendustegevus ja selle eest tuleb tunnitasu alusel maksta," tõi ta näite.

Eurole üleminekul langeb tema sõnul peakoormus jaekaubandusele. "Sisuliselt toimetavad kaubandusettevõtted üleminekuperioodil rahavahetuse ära ehk inimene läheb poodi, maksab kroonides, aga tagasi saab eurod," rääkis Punger.

"Meie jaoks on kõige olulisem kassasüsteem ja selle tarkvara, sest mingil ajal tuleb ju korraga tegeleda kahe valuutaga," rääkis ta. "Samas ei tohiks see tarkvaraarendajatele jalgratta leiutamine olla, sest sama süsteem on ju aastaid töötanud näiteks reisilaevadel."

Sloveeniasse kogemusi küsima

Tarbijate kooperatiivi esindajad plaanivad Pungeri kinnitusel külastada Sloveeniat ja Slovakkiat kui viimati euro käibele võtnud riike. "Tahaks rääkida sealsete spetsialistide ja kaupmeestega, et mida peaksime eurole üleminekuprotsessis arvestama ja mida ei tohiks kindlasti kahe silma vahele jätta," põhjendas ta.

Võrumaa turismitalu OÜ Uhtjärve Ürgoru Nõiariik omanik Aivo Värton tunnistas, et tal pole suve hakul olnud mahti ITst mõelda. "Kõige suurem peavalu eurole üleminekul on see, kuidas ma hindu kalkuleerides sente arvestama hakkan. Et kas ümmardan üles- või allapoole?" lisas Värton.

Küünlatootja arvestab nagunii juba eurodesKüünlatootja Hansa Candle'i juht Tarvo Moss ütles, et neil on tarkvaras euro juba ammu sees ja euro tulek teeb arvestuse lihtsamaks. "Meil on programm, mis võimaldab ümber lülituda erinevatele valuutadele. Põhiosa oma arvetest väljastame nagunii juba eurodes," märkis ta.

Lastemööbli tootja Suwemi juht Kaido Mäesalu tõdes, et ega nad tegelikult täpselt kõike ei tea. "Meil oli plaanis suvepuhkuse ajal ühe ajutrustiga maha istuda ja hakata vaatama, mida ja kus teha. Praegu ei oska kõiki asju ette näha, mille vastu põrkuda võib," ütles ta. Mäesalu sõnul paistab praegu, et nad peaksid oma jõudude ja IT-partneriga hakkama saama.

Kommentaarid

Martin P. Rinne, OÜ Directo juht

Üleminek raamatupidamislikus mõttes on suhteliselt lihtne - juhend ütleb, et tehakse vahebilanss ja asi korras. Aga tegelikult tuleb siin mängu kaks nüanssi. Esiteks see, et kui euro on käibele tulnud, siis majandustarkvara kasutaja tahab aruandluses perioode võrrelda. Ja eelmised perioodid on kroonides. Süsteem võiks toetada seda, et aruandlus oleks usutav ja võrreldav.

Kõik tarkvaratooted uuenevad kogu aeg. Küsimus on selles, mida see kasutaja jaoks tähendab, kas ta peab seda ostma. Meil on kuumaksupõhine toode, seega meie kasutajate vaatevinklist on igasugused jooksvad süsteemiuuendused juba hinna sees.

Osa tarkvaraarendajaid kasutab teistsugust mudelit - iga täienduse eest pead maksma.

Ingvar Bärenklau, rahandusministeeriumi eurokommunikatsiooni projekti juht

Igaüks kannab eurole üleminekuga seotud ühekordsed kulutused ise, riik erasektorit ei toeta. On väga oluline, et ettevõtjad hakkaksid juba praegu koostama tegevusplaane eurole üleminekuks ja hindaksid kriitiliselt oma IT-süsteeme.

IT-firmadele langeb järgmisel poolaastal tohutu koormus, sest ka riigil on väga suured andmebaasid, näiteks sotsiaalkindlustuse, maksu- ja tolliameti jm andmebaasid, mis tuleb samuti 1. jaanuariks ümber seadistada.

Hetkel kuum