Sirje Rank • 3. juuni 2010 kell 12:06

Valuutakomitee arhitekt: eurosse pole kiiret

Eesti ei peaks kiirustama euro kasutuselevõtmisega, ütles Eesti, Leedu ja Bulgaaria valuutakomitee süsteemide arhitekt Steve Hanke.

Kolmel valuutakomiteega Euroopa riigil oleks praegu euroga liitumise asemel targem keskenduda oma konkurentsivõime tõstmisele, ütles mitmeid maailma riike valuutakomitee süsteemi rakendamisel nõustanud Johns Hopkinsi ülikooli professor Steve Hanke Bloombergile antud intervjuus.

Hanke ettepanekud olid aluseks valuutakomitee kasutuselevõtule Eestis 1992. aastal. Leedu järgnes 1994. aastal ning Bulgaaria 1997. aastal.

Mais näitas Euroopa Komisjon Eestile rohelist tuled tuleval aastal euroga liitumiseks ning Leedu loodab sama kaugele jõuda 2014. aastal.

Valuutakomitee süsteemis on ringluses olev raha tagatud valuutareservidega euroga fikseeritud kursi alusel, mis teeb neist virtuaalsed „euro kloonid“, ütles Hanke. „Ma ei näe selles erilist probleemi, et need valuutakomiteega riigid eurole üle lähevad, kuid samas ei näe ka erilist põhjust kiirustamiseks,“ ütles Hanke. „Need kitsalt tehnilist laadi eelised, mis eurole üleminek kaasa toob, on väga väikesed, kui neid üldse on. Aitaks sellestki, kui praegust süsteemi veel kindlamaks muuta.“

„Eestil tuleb valida, kas liituda euroga ja tegeleda selle väikese riskiga, et euroala probleemid kajastuvad majanduses suurenenud ebakindlusena“ või „kuuluda „Balti“ leeri ning tegeleda selle ebakindlusega, mida põhjustavad spekulatsioonid devalveerimisest Lätis,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg Nordea panga analüütik Helsingis Annika Lindblad. Lisaks tehnilise iseloomuga kasule toetab välisinvesteeringuid usalduse kasv, ütles Lindblad.

Eesti ja Leedu sisenesid euro eestuppa ehk Euroopa vahetuskursi mehhanismi ERM-2 2004. aastast. Bulgaaria loodab liituda tuleval aastal. 

Eesti üleminek eurole kõrvaldab väikesed poliitilised riskid, et EL võiks peatada euroala laienemise või et Eestis kaob poliitiline toetus ühisraha kiirele kasutuselevõtule, ütles Hanke. Samuti tähendab see, et Eestil kaob võimalus siduda kroon ümber USA dollarisse või Saksa marka, kui see euro kollapsi korral uuesti käibele peaks tulema, ehkki viimane risk on väga väike, ütles Hanke. Intressimäärad pankadevahelisel laenuturul on Saksamaaga peaaegu identsed, nii ei anna liitumine Eestile erilist lisakasu, ütles Hanke.

„Suurema osa kasust on kätte saadud juba formaalsest rahaliidust, valuutakomitee süsteemist,“ ütles Hanke. „Miks siis mitte lihtsalt seda klooni säilitada, minna eluga edasi ja teha muid asju kui muretseda kõigi nende poliitiliste ja bürokraatlike kadalippude pärast, mida see endas kätkeb.“

Läti seis on Hanke sõnul pisut erinev. Kuna side euroga ei ole nii kindel kui valuutakomitee puhul, jätab see poliitikutele enam manööverdamisruumi, mis omakorda õõnestab usaldust riigi rahasüsteemi vastu.

Hetkel kuum