Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Loe, mida arvavad euro tulekust Ida-Virumaa mitte-eestlased
Narva venekeelsed elanikud hindavad kõrgelt Eesti kroonide esteetilist külge ja asjaolu, et on selle vääringuga harjunud, ent piirilinnas ei ole võõras ka euroraha. Küll peetakse viimast suure formaadi ja müntide rohkuse tõttu mõnevõrra ebamugavaks kasutada.
Eesti krooni asendamine eurodega leiab Saar-Poll uuringus osalenud sihtrühmas pigem hukkamõistu, milles nähakse kahju nii riigi üldisele majandusele kui tavainimeste rahakotile ja elukvaliteedile. Euroraha stabiilsuses paneb muuhulgas kahtlema Kreekas toimuv.
Suhteliselt üksmeelselt leitakse, et isiku tasandil ei too uus vääring kaasa suurt midagi positiivset peale lihtsama reisimise. Küll aga tõstatus mitmeid hirme alates hinnatõusust, elukallidusest, kartusest kaotada oma säästud jne. Arvatakse, et hinnatõus leiab aset juba enne €-päeva ning et majanduskriis selle sammuga ainult süveneb. Narvalased usuvad, et eurotsooniga liitumisega võiks oodata seni, kuni olukord siinses majanduses on pisut paranenud.
Teave, mida sihtrühma esindajad oma sõnutsi eeskätt vajavad, puudutab üleminekuprotsessi detaile: milline saab olema täpne vahetuskurss, kui kaua peale €-päeva saab raha vahetada, kuidas kaitsta end pettasaamise eest, kas võib kindel olla, et ei kannata säästud jne. Ühelt poolt vajatakse niisiis üldist infot ja autoriteetide-poolseid rahustavaid kommentaare, teisalt hoopis praktilist igapäevainfot. Teema on keerukas, vajab mitmekordset üleseletamist ning võimalust infomaterjali poole tagasi pöörduda, kui küsimusi tekib. Leiti, et materjal peaks olema selge, konkreetne ja kujundlik, ilmestatud piltide ja joonistega.
Infoallikatest pidasid Narva vestlusgrupis osalenud olulisimateks kohalikke tasuta ajalehti (nt Gorod) ja internetti. Poolehoidu leidis ka mõte saada postkasti venekeelne brošüür, mis pärineb kindlast riiklikust allikast, ning teabe saamine televisiooni (Pervõj Baltiski Kanal) ja raadio vahendusel.
Kõige autoriteetsem institutsioon antud teemal rääkimiseks on narvalaste hinnangul Eesti Pank (mõnedele arusaadavam nime all keskpank) ja isikud, kes töötavad vastutavatel positsioonidel ning on seotud rahanduse ja majanduse valdkonnaga. Oluline on siinjuures, et kõneisik ei oleks liialt kauge n-ö reaalsest elust.
Maikuus 2010 viis sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll läbi uuringu Eesti eurole üleminekuga seotud hoiakutest valitud sihtrühmades. Uuringu eesmärk oli kaardistada eurole üleminekuga seotud üldised hoiakud, võimalikud ootused ja kartused ning viisid ja meetodid, kuidas neid kartusi valitud sihtrühmades maandada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.