Väinu Rozental • 9. juuni 2010 kell 18:19

Loe, mida arvavad euro tulekust Lõuna-Eesti pensionärid

Lõuna-Eesti pensionäridega vesteldes tuli selgelt esile, et praegu kehtivasse Eesti rahasse suhtutakse väga soojade tunnetega ning seda ei taheta euro vastu vahetada. Eesti krooni hinnatakse just seetõttu, et kroon on “oma” ja seostub meie riigiga. Eurosse, mis on uus ja võõras, suhtutakse pigem eelarvamusega.

Kui kõrvutada riigi ja isiku tasandi positiivseid ootuseid, siis pigem näevad Saar-Poll uuringus osalenud sihtrühm euro tulekust kasu riigile, vähem aga üksikisikule.

Inimese seisukohast nähakse ainsa positiivse küljena reisimise lihtsamaks muutumist (mis ei ole enamiku jaoks pensionäridest aktuaalne teema), negatiivseteks külgedeks aga peetakse üldist hinnatõusu, segadust seoses uue kursiga ja eurode kasutamise ebamugavust. Ebamugavaks muudab eurode kasutamise paberraha asendumine müntidega. Kõige enam kardavad uuringus osalenud pensionärid kaht asja: 1) euro kurssi muudetakse enne rahavahetust, kuigi hetkel on antud lubadus praegust kurssi säilitada; 2) hindu ümardatakse inimese kahjuks ja selle tulemusel hinnad tõusevad.

Riigi vaatenurgast usutakse kõige enam võimalusse, et euro tulek võib suurendada usaldust Eesti majandusse. Samas ei olda kindlad, et meie majandus euro tulekust stabiilsemaks muutub, sest euro iseenesest ei ole mingi imerelv. Negatiivseteks külgedeks on rahavahetusega kaasnevad suured kulud ja oht, et euro ei pruugi edaspidi olla stabiilne valuuta.

Teadlikkus üleminekust eurole ja eurost üldiselt on osalejatel küllaltki erinev – mõned teavad euro kohta juba üsna palju, mõned aga pole veel detailidesse süveneda jõudnud. Rohkem on vestluses osalenud pensionäridel infot euro praegu kehtiva kursi, pangas vahetamise võimaluse ja üleminekuaja kohta, vähem aga teatakse vahetamise üksikasjadest. Enamasti ollaksegi arvamusel, et euro kohta on üldist informatsiooni piisavalt, aga praktilist teavet vahetamisprotsessi kohta võiks olla rohkem. Seega sujuvaks eurole üleminekuks on pensionäride seisukohast vaja senisest enam õpetada praktilisi oskuseid. Infoallikatest on pensionäride meelest sobivaimad raadio, televisioon, euro-teemaline koju saadetav brošüür ja ka kohalikud ajalehed.

Rahanduse teemadest rääkivatest institutsioonidest tekitab pensionärides kõige enam usaldust Eesti Pank. Euro teemadel kõnelemas eelistaksid nad näha isikuid, kel on majanduse ja rahanduse valdkonnas piisavalt teadmisi, kel on analüüsivõime ja lai silmaring ning kes on ausad.

Hetkel kuum