Katre Pilvinski • 18. juuni 2010 kell 5:02

Väikeettevõtja laenab tänavu usinamalt

Numbrid näitavad, et suuremad pangad on tänavu oma laenukraane rohkem lahti keeranud ning väikeettevõtjad kasutavad seda agaralt ära.

SEB panga kõneisiku Piret Seemani kinnitusel oli aktiveerumist märgata aprillis ja mais, mil laekus ligi sada taotlust kuus enam kui mullu samal ajal. Tema ütlusel kajastub see ka otsustatud laenude arvudes. "Väikeettevõtete laenude (investeerimislaen, käibekapitalilaen, arvelduslaen) arv on möödunud aasta esimeste kuudega võrreldes kahekordistunud, väikeettevõtete puhul on olnud 30-40 positiivset laenuotsust kuus," kinnitas Seeman.

Swedbanki jaepanganduse tegevdirektori Aet Altroffi sõnul näitab väikeettevõtetele väljastatud laenude maht kasvu alates veebruarist. Pank väljastab igal kuul ligi 80 uut väikeettevõtte laenulepingut. "Keskmine laen on 540 000 krooni, laenusummad varieeruvad 300 000 krooni ja miljoni krooni vahel," rääkis ta.

Nordea näeb elavnemist teisest kvartalist

Nordea Pank Eesti jaepanganduse juht Olavi Pakkonen märkis, et väikeettevõtete laene iseloomustab aasta esimeses pooles stabiilne kasv. "Seda nii perioodi aastases võrdluses kui ka kuude lõikes. Teises kvartalis on laenuturul näha elavnemist, mis on kriisist taastuvas majanduskeskkonnas positiivne märk," sõnas ta.

Eesti kapitalil põhineva klaasplasttoodete tootja ASi Efekt üks omanikest ja juhatuse liige Heiki Mikomägi tõdes, et aasta eest kukkus tootmine musta auku, kuid tänavu on hakanud paremini minema. "Oleme leidnud uusi kliente ja kliendid, kes surutise ajal ei tellinud, on nüüd tagasi ja tellivad hoogsalt," põhjendas ta.

Efekt võttis aasta alguses laenu nii käibevahendite kui ka investeeringute tarbeks. "Kuna oleme 15 aastat ühe panga klient olnud ning korrektne klient, pole meil laenu saamisega probleeme," sõnas Mikomägi. "Laenu saamiseks peab olema ikkagi kahepoolne usaldus, korrektne ettevõtja saab ikka laenu. Pikaajaline kliendisuhe on oluline."

Swedbanki teatel on laenajaid seinast seina. "Peame heaks näitajaks seda, et laenud pole ühte kindlasse sektorisse läinud, vaid laenajaid on olnud kohvikutest kuni autopesulateni," sõnas Altroff.

Ta tõdes, et tänavu juunis laenatakse enim käibevahenditesse, kuid on märke, et kasvab valmisolek laenata investeeringuteks. "Kui ettevõttes on ekspordilootus, ollakse krediidivõtmisel aktiivsemad," lisas ta.

Kinnisvarasse endiselt konservatiivne suhtumine

Sampo panga äripanganduse osakonna juhataja Jaanus Blauerti kinnitusel on aga ettevõtete laenuportfell eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kerges langustrendis, seda ka väikeettevõtete puhul.

"Endiselt on konservatiivne lähenemine kinnisvaraarendustele, kuid elujõuline siseturule suunatud või ekspordivõimeline tootmine on kindlasti sektorid, milles positiivseid otsuseid tehakse," sõnas ta. "Peamiselt on tegu käibekapitali finantseerimisega."

Kommentaar

Marina KaasEVEA president

Pank räägib, et ettevõtlusel läheb hästi. See, et ettevõtjad võtavad nüüd kaks korda rohkem laenu, tähendab seda, et pangad annavad nüüd paremini laenu, mitte et ettevõtjad poleks mullu laenu küsinud. Pangad ei andnud siis laenu. Usun, et kui pangad annaksid veel paremini laenu nagu umbes kolm aastat tagasi, siis oleks tänavu näiteks 70% ettevõtteid rohkem laenanud.

Kuid olulisem näitaja on see, et viivislaenude määr on vähenenud.

Vara on veel rõõmu tunda ja lugeda majanduslangust lõppenuks. Praegu läheb hästi ikkagi ainult eksportivatel ettevõtetel. Siseturul toimivate ettevõtete, kellest enamik on väikeettevõtjad, käive pole veel oluliselt tõusnud.

 

 

Hetkel kuum