Rohkem valgust?

Viimasel ajal on seda kõige teravamalt tundnud Hispaania pangad. Kuid umbusk püsib laiemalt ka teiste Euroopa pankade osas, mille bilansis on suur osa riikide võlakirjadel, mille reitingud on järjest alanenud – Kreeka võlakirjad on S&P ja Moody’s juba rämpsuks hinnanud.

Hispaania keskpank teatas sel nädalal ootamatult, et avalikustab pankade kriisitaluvuse testide tulemused. Hispaania eeskujul otsustasid seda teha ka teised Euroopa riigid ning nagu ütles Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, on hiljemalt juuli teises pooles Euroopa 25 suurima panga olukorra kohta pilt selge.

Kui selge? Siin tekib rida küsimusi. Kas Euroopa riigid on valmis läbi mängima ka kõige süngemad stsenaariumid? Kas kõik riigid testivad oma panku samade kriteeriumide järgi? Kas tulemused avaldatakse pankade kohta nimeliselt? Kas ei jää kahe silma vahele probleem, et suurimad luukered ei pruugi olla mitte suurtes pankades, vaid Hispaanias näiteks piirkondlikes pankades, kus bilansis on palju buumi ajal kinnisvarasektorisse antud laene. Sama kahtlustatakse Saksamaa Landensbankenite puhul. Kas nn stressitestidesse lülitatakse sisse ka pankade bilansis olevate Euroopa riikide võlakirjade kvaliteet? Mis saab pankadest, mis testi ei läbi? Jne ...

Pangad testitakse läbi ükshaaval, ütles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Saksamaa kantsler Angela Merkel rõhutas, et maksimaalne selgus on väga oluline. Vastuseks küsimusele, mis siis saab siis, kui testide tulemused pankade raskes seisus enam kahtlust ei jäta, vastas Merkel, et Euroopa Liit on ennetavad abinõud tarvitusele võtnud – sealhulgas on loodud 750 miljardi euro suurune abipakett euro toetuseks.

Nii Merkel kui Sarkozy tõrjusid pangajuhtide kahtlusi, et testide tulemuste avalikustamine on ohtlik, kui riigid pole valmis pankadele appi minema. Kui USA aasta tagasi oma pankades sarnaseid teste tegi, siis anti teada, et raskustes pangad saavad riigilt kapitalisüsti.

Kriitiline testide tulemuste avaldamise osas on näiteks Saksa Deutsche Banki juht Josef Ackermann, kes ütles, et see on väga väga ohtlik, kui pankade päästmise mehhanism paigas pole. Ka Briti pangaliit on skeptiline, peljates, et testide tulemusi võidakse valesti tõlgendada, mis seaks hea tervisega panga teenimatult löögi alla.

Mida arvavad analüütikud?

Kui testides ei võeta arvesse riigivõlakirjadega seotud riske, kahjustaks see testide usaldusväärsust, ütles agentuurile Bloomberg BNP Paribas’ panga analüütik Ian Gordon. „Igasugune avaldamata jäetud info annab skeptikutele põhjust nurisemiseks, et testid ei too piisavalt selgust ega oma seetõttu mõtet.“

Hinnata tuleks majanduslanguse ja kinnisvara hindade languse mõju ning seda, kuidas pangad sellega toime tuleks, ütles Royal London Asset Managementi haldur Jane Coffey. Samuti laenuturgude hangumise mõjusid. „Testid peaksid veenma turge, et midagi ei püüta varjata ning et pangad on kindlal alusel. Ja kui ei ole, siis et hädas on vaid teatud väike arv panku,“ ütles Coffey. „Avalikustamine parandab tavaliselt usaldust. Seda ei tehtaks ju siis, kui selle tagajärjeks võiks olla pankade kollaps.“