Silvia Kruusmaa • 2. juuli 2010 kell 13:05

Omanike liit kritiseerib monopolide ohjeldamise seadusega viivitamist

Koduomanikke ühendava Eesti Omanike Keskliidu hinnangul on monopolide ohjeldamise seaduse väljakuulutamisega viivitamine põhjendamatu ja vastuolus tarbijate huvidega.

Omanike Keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul on liit tellinud Advokaadibüroolt Tamme & Otsmann detailse õigusliku analüüsi monopolide ohjeldamise seaduse mõjust kommunaalteenuste hindadele. Sellekohaselt seaduse vastuvõtmisega tugevneb tarbijate materiaalne õiguslik kaitse ning seeläbi tagatakse paremini tarbijate huvid.

Monopolide ohjeldamise seadus on analüüsi kohaselt kooskõlas nii põhiseadusega kui ka konkurentsiõigusega.

Vastupidiselt meedias väidetule, üleminekuperioodil kehtivad monopolihindadele kõik seni kehtinud konkurentsiõigusalased printsiibid, sealhulgas põhjendatud tulukuse nõue.

"Monopolide ohjeldamise seaduse ümber tekkinud segadus on vesi monopolide veskile ning tarbijate huvides on seaduse kiiremas korras vastuvõtmine. Monopolide ohjeldamise seadus vastab põhiseadusele ning juba üleminekuperioodil tarbijate kaitse tugevneb," ütles Madiberk.

Vandeadvokaat Villu Otsmann toob välja, et seaduse väljakuulutama jätmise otsuse on järeldatud, et see, millised veeteenuse hinnad ja liitumistasud kehtivad vahepealsel ajal (seaduse rakendamise ajal), on seadusega jäänud reguleerimata ning ei saa välistada senisest kõrgemate hinadade ja tasude kehtestamist enne uue hinnapiirangute korra tegelikku rakendamist.

"Esiteks tuleb siinkohal väga selgelt rõhutada, et nõuded hinna sisule olulises osas ei muutu. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVKS) § 14 lg 2 oma otsustavas osas ning konkurentsiõiguslik põhimõte, et monopoolse teenuse hind peab vastama vajalikele kuludele ja põhjendatud kasumile, jääb muutmata. Seega on ÜVK hinnad oma sisus reguleeritud seaduse rakendamise ajal samamoodi nagu enne seaduse muutmist ja peale rakendamist. Eeltoodud seaduse väljakuulutamata jätmise põhjendus on väga vaieldav. ÜVK teenuse hind ei ole vabalt kujunev lepingutingimus," ütles vandeadvokaat.

Teiseks ei arvesta Otsmanni sõnul eeltoodud seaduse väljakuulutama jätmise põhjendus piisavalt uue seaduse põhimõttelise muudatusega, et hindu ei kehtesta mitte avalik võim, vaid ettevõtja. "Uue seaduse tähenduses ei ole enam avalik-õiguslikult kehtivaid hindu. See lõpetab olukorra, kus tänasel tarbijal on väga keerukas valida õiguskaitsevahendit ebaõiglase hinna vastu ning paneb vastutuse selgemalt ettevõtjale. Täna väidab vee-ettevõtja, et tema vastu esitatud hüvitusnõuet ei saa menetleda, sest hind on kehtestatud haldusaktiga; kohalik omavalitsus ja maavanem väidavad, et ÜVK hind on kehtestatud üldaktiga ning ning seda ei saa tarbija vaidlustada ega selle kui üksikakti üle järelvalvet teostada, sealjuures puudub mõte nõuda hüvitist omavalitsuselt, sest kasusaaja on vee-ettevõtja; konkurentsiamet väidab, et kuna tegemist on teise haldusorgani määratud hinnaga, siis on tal keeruline sekkuda ning õiguskantsleri menetlus on hüvituse saamiseks ebaõiglaselt tasutud hinna eest ebaefektiivne. Samuti näitab tänane olukord, et avalikult kehtestatud hinnad ei pruugi olla suutnud tagada õiglaseid hindu, vähemalt kinnitab seda konkurentsiameti analüüs Eestis olulise tähtsusega omavalitsusüksuse kohta," selgitas Otsmann.

Kolmandaks ei ole ka kooskõlastatud hindade puhul välistatud, et tarbijalt võetakse kõrgemat hinda. Eeldades, et tänased hinnad on oma sisus läbipaistvalt õiglased jne., on ka selge millised hinnad, majanduskeskkonna stabiilsust arvestades, on seda mõistlikus lähitulevikus ja puudub vajadus nende ülekooskõlastamiseks. Sellises olukorras on mõistlik kooskõlastamine kui uus eelkontrollimeede edasi lükata ning anda võimalus selle rakendamise ettevalmistamiseks. Kui vee-ettevõtja teab, et hind on kuritarvitav, siis seaduse jõustudes kasvab tema vastutus ja risk nende hindade eest, sest tal puudub võimalus tugineda väitele, et see avaliku võimu poolt talle kehtestatud," lisas ta.

Otsmann rõhutas, et väljakuulutamata seadus ei muuda nõudeid monopoolses seisundis olevate ettevõtja hinna sisule. "Seega on tarbija ebaõigalse hinna vastu materiaalõiguslikult kaitstud. Väljakuulutamata seaduse alusel lisandub riiklikule eelkontrollile (milleks on ettenähtud üleminekuaeg) ja järelevalvele tarbija enda senisest selgemalt tõhus võimalus nõuda riikliku sekkumist või kaitsta end ise monopoolse ettevõtja vastu, sest hind on ettevõtja vastutusel. Seega tarbija menetlusõiguslik positsioon oma õiguste kaitsel paraneb ning ta ei pea enam lootma ainult kohalike omavalitsuste vastutustundele ja võimalustele," ütles advokaat.

Hetkel kuum