Arvamus: Kreeka ei ole pääsmatult eurolõksus

„Keegi ei saa öelda, et Kreeka ei saa midagi teha,“ kirjutas Hanke ajalehes Wall Street Journal ilmunud arvamusloos.

Hanke kritiseerib võlgades Kreeka puhul käiku lastud standardset IMFi säästukuuri, mis kirjutab ette avaliku sektori kulutuste kärpimised ja maksutõusud.

IMFi standard-kuuri asemel tulnuks Kreekal eeskuju võtta Uus-Meremaast, kus 1984. aastal võimule tulnud Tööpartei asus majandust radikaalselt ümber korraldama – Suure Paugu reformide põhirõhk oli dereguleerimisel ja konkurentsivõime tõstmisel.

Just sellist Suurt Pauku vajaks ka Kreeka, kirjutab Hanke, nähes selle koostisosadena ette nii võlgade restruktureerimise, valitsuse kulude kärpimise kui radikaalse maksusüsteemi reformi.

Praegu on Kreekas väga kõrged tööjõumaksud – tööandja maksab 28% ja töövõtja veel 16%. Kolme erineva käibemaksu määra asemel tuleks kehtestada üks ühtlane maksumäär, mis oleks väiksem praegusest kõrgeimast 23% suurusest maksumäärast, kirjutab Hanke. Need maksumuutused tagaksid Kreekale suuremad tulud, kuid mis veelgi olulisem, kärbiksid järsult tööjõu hinda. Tööandja sotsiaalkindlustusmaksed moodustavad ca 7,8% Kreeka SKPst. Tööandja panuse kaotamine muudaks palgakulu osakaaluna SKPst 22% väiksemaks. See tõstaks Kreeka konkurentsivõimet ilma valuutat devalveerimata, mida mitmed kommentaatorid vajalikuks peavad.

Nendele, kes kaeblevad, et euroga liitumine on Kreeka sidunud jäika eurosärki, mis ei võimalda devalveerida, kirjutab Hanke vastu, et Kreeka pole sugugi pääsmatult lõksus. Kreekal on võimalus oma tööjõukulusid 22% võrra alandada üksnes tööandja maksukoormuse kergendamisega tööjõumaksudes. Samasuguse positiivse „šoki“ konkurentsivõime tõstmiseks annaks valuuta devalveerimine 44% võrra, rehkendab Hanke. Maksude kärpimine ei tooks samas ei inflatsiooni ega erasektori pankrotilainet, mis järgneks devalveerimisele.

Hanke nendib, et paraku ei kaalu keegi Kreekas ega Kreeka välispartnerite hulgas võlgade vabatahtlikku restruktureerimist. Nii on tõenäoline, et Kreeka jääb lõksu. Keegi ei saa aga väita, et Kreeka ei saa midagi teha - praegu on veel võimalik kurssi muuta. Sama võiksid kaaluda teised Euroopa riigid, mis on silmitsi võlakriisiga – restruktureerida võlad, kärpida tööjõumakse, et tõsta konkurentsivõimet ja ergutada töökohtade loomist, tõstes samas tarbimismakse, et tagada riigile sissetulekud. Kreeka lõksust on väljapääs olemas, väidab Hanke.